Mojito toorjuustu kook

Üle pika aja üks vauuu-elamus kookide valdkonnast. Juustukookide raamatut lehitsedes jäi mitmel korral pilk peale just sellele koogile (no kes ei armastaks mündi värskuse, demerara kirbemagusa ja laimi mõnusa erkhapu maitse kooslust). Nüüd siis sai mõte teoks tehtud. Aitäh Liale ja Angeelikale mõnusa idee eest 🙂 Sobib väga hästi minusugusele, kes imal-magusate kookide suur sõber ei ole. Pigem meeldivad just sellised maitseüllatajad, kus rohkem tegelasi kui ainult suhkur 🙂 Mojito koogi täidises olid ilusti olemas kõik selle suurepärase kokteili komponentide maitseomadused. Toimiv kooslus igal juhul! Tegin koogi valmistamise käigus väikesed mugandused ja minu Mojito kook sai selline: Põhi 200 grammi...

Tom Kha ehk kookospiima-kanasupp

Hästi lihtne argipäevaõhtu toit ehk siis valmib tõeliselt kiirelt ja maitseb vaatamata kiirmenetlusele väga hõrgult. Tegelikult on selle supi päris korrektne nimi Tom Kha Gai (kus on siis ära nimetatud nii kookos, kana kui ka galangal, mis siin retseptis on ingveriga asendatud). Algselt oli supi kohustuslikeks komponentideks kookospiim, sidrunihein, kana ja galangalijuur. Mida laiemalt see suurepärane supp levinud on, seda rohkem mugandusi algne originaalretsept on saanud. Mõned lisandunud komponendid on suppi veel mõnusamaks teinud (nt krevetiga variant meeldib mulle väga) Mulle meeldib just see isetehtud variant, mitte Tom Kha valmissegu kasutamine. Siintoodud retsepti järgi tehtud supp jääb mõnusalt mahe ja...

Karlssoni lihapallid

Lastele mõeldud toitude puhul pean esmalt alustama sellest, et minu keskmine poja on väga-väga valiv toitude suhtes. Suuremat osa toiduainetest ta lihtsalt ei söö ja, uskuge, asi pole mitte selles, et talle poleks erinevaid maitseid proovida antud. Ta oli lasteaias võimeline terve päeva söömata olema, sest pakutavad toidud lihtsalt ei maitsenud talle. Lühidalt – ma olen igasuguseid nippe välja mõelnud, et lisaks kartulile, pannkoogile ja võileivale (umbes selline on loetelu asjadest, mida ta sööb) saaks laps ka täisväärtuslikku ja vaheldusrikast toitu. Seepärast lisandusid meie menüüsse ka lihapallid (muul kujul paraku liha ei sööda), mida nimetame ka Karlssoni lihapalliks, et kindlustada...

Lõhecarpaccio ürdiõliga

Kategooria: “Lihtne kodune gurmee”. Õige nimetus peaks tegelikult olema: “Soe lõhecarpaccio ürdiõliga”. Maitseb hästi kõigile, kes vähegi kala söövad. Toidu peamine eeldus on koostisainete värskus. Muu on kättevõtmise küsimus. Ses mõttes pühapäevaroog, et lõhe vajab veidi eelnevat seismist ehk siis tööpäeva õhtul otsast tegema hakates jääb söömaaeg tiba liiga hiljaks. Lõhecarpaccio tegemise jaoks on vaja värsket lõhefileed, minul oli 500 grammine tükk, sellest jagub ikka suure seltskonna jaoks. Sega 2 spl Maldon soolahelbeid vm kvaliteetset soola, 1 spl suhkrut, 1 tl valget pipart ning määri lõhefileele maitseained ühtlase kihina. Pane filee küpsetuspaberi sisse, keera kilesse ja jäta vähemalt 2 tunniks...

Tikri clafoutis

Vahel on hea midagi unustada ja siis taaskord leida. Mul oli täiesti meelest läinud, et olin sügavkülma visanud paar karbitäit tikreid. Selliseid viimase piiri peal valmis tikreid, mida käisin korjamas ühes mahajäetud aias, kui minu korilasehing hakkas muret tundma, et tikrid riknevad põõsa otsa ära (mis ka tegelikult juhtuski, umbes pool jõudsin ära korjata ja paari päeva pärast olid kõik tikrid põõsa otsas lõhkenud). Tikker, muide, on minu üks lemmikmari 🙂 Lühidalt, leidsin sügavkülmast tikrid ja tahtsin teha midagi head. Tavapärane lemmik on meil tikri-kohupiimakook. Seekord mõtlesin teha claufotis’d, mis on traditsiooniline Prantsuse köögi magustoit, algupäraselt tehtud kirssidega ja küpsetatud...

Küülik punaveinis ehk Hiiumaa ja Casqogne’i sõpruskohtumine

NB! Hoiatus. Selle postituse visuaalne pool on pöördvõrdelises seoses roa häädusega. Ausalt! Kogu loo alguses pean tänusõnad suunama Heimarile, kes pakkus värskeid küülikuid. No selliseid jänkusid, kes olid Hiiumaalt toodud ja alles eile t…., olgu, sõnastagem ka nõrganärvilistele vastuvõetavalt – need jänkud, kes eelmise päeva hommikul veel rõõmsalt oma jänkuelu elasid.Pakkumine oli ahvatlev ja nii need mõned jänkud veidi vagasemas olekus eelmise päevaga võrreldes meie juurde jõudsidki. Kuna küülikuga kogemused on mul täpselt nii õhukesed, et mingile tugevale teadmisele väga tugineda ei ole, siis lappasin esmalt läbi oma kodusolevad erinevad kokaraamatud. Variante oli mitmeid. Juba mõnda aega kuklas tiksunud idee...

Veel üks martsipanikattega tort

Tahtsin lihtsalt oma blogisse jäädvustada veel ühe martsipanitordi. Tort ise tehtud samamoodi kui eelmine samalaadne, mille retsepti ja valmistamiskäigu leiad SIIT. Tuleb tunnistada, et see tegevus hakkab mulle järjest rohkem meeldima 🙂

Mõned suupisted pidulauale

Üldiselt mulle toiduga väga mängida ei meeldi. Pigem viljeleme seda kultuuri (või kui tahate, siis nimetage seda kultuurituseks), et külalistega laua taga istudes panem keset lauda otse ahjust tulnud suure haudepoti lihaga ning kõige sinna juurde kuuluvaga ja siis igaühel on vaba voli endale meelepäraseid portsjone komplekteerida ja ennast mõnusalt ning vabalt tunda. Igaks juhuks lisan, et sööme ikka metallist noa ja kahvliga ning veini joome ka õigetest klaasidest, mitte plasttopsist 🙂 Lühidalt: hakkas mulle tunduma, et EV sünnipäeva puhul võiks korra võtta ette selline vanaemade stiilis laud ja kehastusin mõneks ajaks Bree van de Kamp’iks (või tema haledaks varjuks)....

Kamatort ehk Head Vabariigi Aastapäeva

Kama on ilmselgelt alahinnatud ja -kasutatud toiduaine. Ta võib muu maailma jaoks olla küll täiesti arusaamatu kooslus, aga kui ikka oled korralik geneetiline eestlane, siis üht head kama ei asenda miski (millega mulle alati meenub mu ema väike fopaa, kui ta õhinal tutvustas Usbekist saabunud külalistele Eesti rahvustoite, need viisakate inimestena sõid vaikselt kannatades kama ära ja järgmisel päeval olid tubased kõhuprobleemide tõttu. Aga see selleks :)). 24. veebruar on väga õige hetk kamapakk jälle välja kraamida ja oma ürgeestlaslikkust taas tõestada (ei meie sellest kamast seedehäireid saa!). Kamatordi idee sain leidsin Toidutegu blogist. Tundus väga põnev ja ahvatlev tort...

Salveivõi

Selle suurepärase maitsega või idee pärineb Anni Arrolt. Salvei ja või on väga hästi sobiv paar. Nüüdseks olen päris palju ka ise seda võiretsepti edasi andnud. Õnneks taipasin sügisel portsu salveid sügavkülma torgata, nüüd on hea võtta kui taas kord seda määret tegema hakkan. Kasutamisvaldkond on piisavalt lai – kas leivale, lihale, kalale, pastale jne. Viska aga kuumale alusroale törts maitseks peale, lase ära sulada ja ongi suutäis õndsust jälle valmistet.Või valmistamiseks pista esmalt ahju või grillile 1 küüslaugupea ja lase veidi küpseda. Täpselt niipalju, et küüned seest pehmeks muutuvad. Võta küüslauk ja pigista küünte sisu välja ning vajadusel peenesta...

Karask

Karaskiga seondub mulle umbes 15 aasta tagune aeg, kui mingil helgel hetkel avastasin enda jaoks selle toreda leivalise. Mind võlus selle küpsetise arhailine olek ja tegemise lihtsus. Sel ajal sai karaskeid küpsetatud ja söödud pea pidevalt, ühtlasi proovisin ka erinevaid retsepte. See siintoodud retsept on jäänud üheks lemmikuks. Huvitaval kombel mulle köömned muidu toitudes ei maitse, kuid karaski sees on need kohustuslikud. Karaskitaina jaoks läheb vaja: 500 ml keefiri või petti, ca 800 grammi odrajahu (võid võtta ka nt ca 600 gr odrajahu ja 200 grammi nisujahu ning jahu kogus on umbkaudne, lähtu taina paksusest), 1 muna, 50 gr võid,...

Veinist, mõõtühikutest ja Robert Parkerist

Sattusin eelmise nädala lõpul Stockas käies (ja jälle kui kogemata alkoholiosakonda sattudes, et veinid üle tudeerida) peale päris huvitavale seigale. Nimelt olin just kassas kohmerdamas, et oma ostu eest tasuda, kui osakonda sisenes hõlmade lehvides ja parfüümipilves uljas noormees. Ilmselgelt Esimese Eesti liigasse kuuluv. Edukas ja enesekindel.Astus tema siis kassas konutavate müüjate pundi juurde ning esitas selgelt oma soovi: “Milline on teil siin kõige vanem vein?”.Ma arvan, et isegi seljatagant oli täheldatav minu kulmukaare tõus. Nonii, uued veiniostmise mõõtühikud on siis leitud! Ja raamatupoes lähen ja küsin: “Milline raamat teil siin kõige rohkem kaalub?”. Einoh, tegelikult miks mitte. Kassa juurest...