Pastat igale maitsele – klassikaline spaghetti carbonara, kerge brokkoli-tšilli fusilli ja väikese vimkaga vodka penne

Pasta on ilmselgelt mugavustoit. Just selline argipäevaõhtuse lauakatmise mure leevendaja, kui taaskord, murekorts kulmude vahel,  läbi supermarketi toidumaailma lendad ja kõik kiired valikud peas läbi lased. Neli mehepoega, kellest kaks teismelised (loe: üsna täitmatud) vajavad igal õhtul toitu. Kokatädi identiteet kipub vägisi peale end suruma. Sellistel hetkedel on mure leevendajaks sageli just pasta. Aastate jooksul on mõned lemmikud välja kujunenud, mida saab kiirelt ja väikese vaevaga valmistada ja mille puhul puudub oht, et keegi jälle nina kirtsu tõmbab ja söömise asemel toidu sonkimisele keskendub. Aegumatu klassik spaghetti carbonara ja täiesti ilma kooreta Midagi meestele. Penned kergelt vürtsikas ja veidi viinases...

Kuidas lastele legaalselt lillkapsast sisse sööta ehk pizzapõhi lillkapsast

Tõenäoliselt on suurem osa emadest katkunud ühel hetkel juukseid laste toitumise teemal. Õnnelikud, kel sellelaadseid probleeme. Lohutust pakub vaid see, et teiste emadega rääkides tulevad sageli välja samalaadsed mured. Teades üht-teist tasakaalustatud toitumisest ja vaadates seda, mida lapsed sööma on nõus ja millest nad kategooriliselt keelduvad, vajub vahel ikka must murepilv pea kohale. Elu on õpetanud veidi kavaldama – igasugused püreesupid, kotletilaadsed, pannkoogid jms võimaldavad päris edukalt sinna muidu mittesöödavaks tunnistatud toiduaineid peita. Lambaliha sõid lapsed väga isukalt, kui sellest tehtud grillpihvid hamburgeriks vormisin jne jne. Köögitrikid on arvatavasti iga tegevema arsenalis ja keegi võiks kunagi nendest raamatu kirjutada. Päris...

Rootsi kaerahelbepallid havrebollar. Imelihtne ja väga maitsev avastus

Eelmise nädala vahva avastus oli minu jaoks Rootsi köögist pärit havrebollar ehk kaerahelbepallid. Lugu ise selline, et korraks kiirelt Rootsis käies ja lastele poest midagi kaasa haarates jäid näppu ümmargused pallid, mille sisust mul liiga palju aimu ei olnud. Tõstsin korvi paar erinevat varianti. Ostu põhjuseks eelkõige see, et oleks kodus lastele väike kingitus lauale panna. Neid havrebollareid maitsma hakates tabas meid meeldiv üllatus. Mõnus ja tuttavlik kaerahelbemaitse oli seal pallikeses väga mõnusas koosluses kommilaadseks suutäieks saanud. Laualt kadus külakostiks toodud maiused väga kiirelt. Õnneks on meil olemas kõikvõimas Google ning veidi otsides ja oma tolmunud Rootsi keele oskuseid meelde...

Märtsikuu esikaanestaar. Soe kikerhernesalat peekoni ja ohtra küüslauguga

See salat on täpselt seesama, mis ilutseb märtsikuise ajakirja Oma Maitse esikaanel. Meie jaoks mõnus avastus, mis maitseb hästi mõnusalt ning mille valmistamise võib jätta vabalt ka tööpäevaõhtusse, sest valmimiseks on vaja tõesti mõned loetud minutid. Katsetada võib ka erinevaid kooslusi – peekoni asemel kas vürtsikat chorizot, salaamit või hoopis suitsukala/-kana kasutada. Võib muidugi valmistada ka üldse ilma lihata. Parmesani asemel võib kasutada kitse- või fetajuustu jne. Kombineerimisvõimalusi jagub ohtralt ja näpuga koostisainetes või kogustes järge ajada ei ole küll vaja. Salatis on peaosas kikerherned. Kui tahad veidi kergemat varianti, võid kogu koosluse tõsta otse pannilt salatipadjale. 150 g peekonit...

Midagi mõnusat naistepäevaks. Šokolaadimuffinid Ferrero kommiga

Homse Naistepäeva suhtes võivad tunded olla vastandlikud, aga samas ei saa ju olla midagi selle vastu, kui ollakse jälle veidi rohkem tähelepanelikud ja kingitakse veidi rohkem lilli kui tavalisel laupäeval. Minul ei ole selle vastu küll vähimatki. Pigem vastupidi. Lisaks lilledele võiks ühte ilusasse päeva mahtuda ka suutäis midagi magusat. Üks suhteliselt lihtne ja samas väga efektne magus suutäis on Ferrero kommiga muffin. Sellesama muffini retsept ja valmistamisõpetus ilmus ka värskes, märtsikuises ajakirjas Oma Maitse. Vaadake järgi, lisaks on seal veel kuhjaga maitsvaid toite, põnevaid ideid ning niisama mõnusat lugemist. Oma Maitse ajakirjas näeb sama idee välja selline, nagu allolevalt...

Imemaitsev-mahlane õunakook õuna ja õunasiidriga

See imeline õunakook on pärit brittide retseptivaramust ja selle koogi sünniloos on “süüdi” ehe brittide õunasiider. Tegemist on väga britipärase kooslusega ja tuleb tunnistada, et mahlasuse ja maitsekülluse osas on tegemist ühe mõnusama õunakoogiga üldse. Et homsest alates on käimas ka Briti toitude nädal, sobib see kook hetkeolukorda suurepäraselt. Väga kvaliteetseid ja hästi maitsvaid ehedaid Briti siidreid leiab sellisest toredast veebipoest nagu Slowgoods. Maitske ja imestage – maitsenüansid on väga sarnased vanaema õunakeldrist tuttavate nüanssidega ning mingid maitsed meenutavad jälle täpselt kellegi kodust, hoole ja armastusega valmistatud kodust õunaveini. Väga väärt kraam ja mitte ainult koogi sees kasutamiseks. 3 dl...

Põder õuntes ehk õunasiidri-põdrahautis

Põder õunasiidris on selline kooslus, mille peale tulin ma puhtalt asjaolude kokkulangemise tõttu. Asjaolud olid siis sellised, et mul oli kodus ärategemist ootav kilone tükk põdraliha ja teisalt olin otsustanud katsetada Briti autentseid siidreid Slowgoods valikust. Need siidrid on hästi mõnusad ja kes vähegi tahab siidrite maailma tundma õppida, siis selle valikuga tasuks kindlasti tutvust teha. Kusjuures kellel vähegi kogemust vanaema õunakeldriga või vanaolu õunaveiniga, siis tuttavlikke maitsenüansse tuleb väga palju ette. Just selline mõnus kergelt keldrise (aga seda kõige paremas mõttes) maitsega naturaalne kraam. Põdraliha puudumisel võib sarnast hautist teha ka veiseliha, lamba või ka näiteks metsseaga. Iga variandi...

Püreesupp pastinaagi ja õunasiidriga. Ehtbritilik ja tõeliselt mõnus kooslus

Imeliselt lihtne ja sama imeliselt maitsev supp. Pastinaak on meie kultuuriruumis ilmselgelt alakasutatud köögivili – sedavõrd magus ja maitsev, lihtsalt kättesaadav, kerge töödelda ja maitsev nii hautatuna, ahjus küpsetatuna, supina ja veel paljudes teistes toitudes. Selle supi koosluses on korralik Briti päritolu siider tõeline üllataja. Ühest küljest magusa ja veidi mõrkja ning vanaema õunakeldrist tuttav maitsega, teisalt kreemise ja magusa maitsega pastinaak. Mõnus kooslus, mis üsna lihtsa vaevaga suurepärase lõpptulemuse annab. Soovi korral võid pastinaagi asendada ka kõrvitsaga. NB! Siin supi sees kasuta ainult naturaalset ja soovitavalt kuiva või medium magusat siidrit. Igasugused kahtlased purgijoogid jõhvika-, mustika-, virsiku- või muu...

Banaani-šokolaadikeeks

Ei ole vist kellegile tundmatu see hetk, kui puuviljakorvist vaatavad vastu pruuniks tõmbunud banaanid. Vahel ajab kohe meele mõruks, kui kiirelt see toimub. Kusjuures reeglina olen ma poes see, kes kogu banaanivalikust need kõige rohelisemad välja sorteerib. Esimesel-teisel päeval sööb mu poegade meeskond neid suurima heameelega. Ikka nii, et laua ääres suur ports sooja toitu, siis magustoit peale ja oma tuppa minnes haaratakse veel üks pirakas banaan kaasa. Kolmandal päeval ilmuvad banaanidele pruunikad täpid ja mehepojad hakkavad juba pirtsutama. Pidi imelikult jahuseks see banaan muutuma. Ja see on koht, kus mul alati kulm kortsu tõmbub. Ära ju ei viska! Aga...

Banaan, šokolaad ja karamell. Magusa elu ja banoffee kiituseks

Banoffee on selline kook ja kooslus, mis peaks küll üsna kiirelt iga magusasõbra rajalt rabama. Karamell ehk toffee ja magus banaan, lisaks veel muid magusaid maitseid -mis võib veel ilusam olla kui koogiarmastaja geeni omanik oled. Selle banoffee koogi idee on pärit veneelsest “Vkusno i polezno” ajakirjast. Soovitan soojalt ajakirjariiulitel vahel venekeelseid ajakirju sirvida. Nad on veidi teistmoodi ja kohati seetõttu hästi inspireerivad. See konkreetne kook jäi lihtsalt silma oma atraktiivsuse ja samas suhtelise lihtsuse tõttu. Minu koogi toffee oli seekord hoopis kodus õnnetult seismajäänud Desireé kommide kuhi. Sobiv väga hästi karamelli asendama oma pähklise maitsega. Siia panen kirja aga...

Kodune räim tomatis. Olete proovinud, kui hea?

Suure tõenäosega tekitab esimese hooga termin “räim tomatis” paraja naerupurske. Toit või asi! Plekkpurgis, igavese säilivusajaga ja omandanud kuulsuse, et seda süüakse siis, kui tõesti enam midagi paremat süüa ei ole. Selle konservi osas väga vastu ei vaidlegi. Ega ta nüüd tea mis hõrk suutäis pole. Teine asi on aga juhul, kui oled kalaturult värske räime koju toonud, selle ära puhastanud ja siis parimaid komponente – Peipsi sibul, korralik tummine tomatikaste, veidi värsket loorberit ja head oliiviõli, tuttavate kaudu soetatud mahlane küüslauk – kasutades ühe tõelise maitsepommi valmis teinud. See on midagi sellist, mida ühele kalasõbrale pikalt seletama ei pea....

Vana kooli räimevorm. Veidi kiidulaulu rahvuskalale ka

Eesti Vabariigi sünnipäeva lähenedes võiks jälle luubi alla võtta meie rahvuskala räime. Väike tubli tegija, kes suudab värskena ja hästi valmistatuna ikka ja jälle üllatada ja võluda. Tuleb muidugi tunnistada, et räim on viimasel ajal kahetsusväärselt Norrast saabuvale roosale rammusale lõhele jäänud. Millegipärast kipub räimel olema argisuse ja odava toidu pitser, samas kui väljast sissetoodud kalu paigutatakse pidulauale ja kiidetakse taevani, olgu nad siis kasvõi sügavkülmast pärit ja päritoluga, mille tuvastamiseks oleks juba detektiivi vaja. Tegelikult on ka räime puhul tegemist igati taasavastamist ja ausse tõstmist vääriva tubli tegijaga. Räim kuulub heeringaliste sugukonda, ta elab Läänemeres ja on olnud läbi...