Ma ei väsi ülistamast viigimarju. Ei möödu ühtegi korda, kui satuksin poes viigimarjadele peale ja ilma nendeta väljuksin. Ka viimane kord ei olnud erand ja kui Prismas Türgi viigimarjadele sattusin, käivitus kohe kontrollimatu jõud, mis mu kärusse kotitäie violetseid ja pehmeid marju poetas. Vaid korraks on see hooaeg ja hetkel tasub nautida. Viigimarjade krõmpsuv vili...
Viimases ehk oktoobrikuises Oma Maitse ajakirjas kirjutan lähemalt ka meie vanast heast hapukapsast. Erinevaid hapukapsaretsepte katsetades – seekord proovisin veidi kaugeneda meie hapukapsasupist ja jõhvikatega hapukapsasalatist – leidsin endale mitu uut lemmikut. Üks, millest juba mitmendat korda vaimustun, oli hapukapsarösti. Lihtne ja kiire lahendus, kuidas hapukapsast krõbedad pätsikesed küpsetada. Toekust lisavad kapsale peekon, juust ja...
Mõned hommikud on mõnusalt aeglaselt kulgevad. Jätkub aega nii rahulikuks ärkamiseks, lehelugemiseks ja paariks kohvikski hommikuste toimetamiste ja hommikusöögi valmistamise juurde. Teised hommikud on aga kiired, kus optimeeritud liigutuste ja loetud aja jooksul tuleb end kodust väljaminemise vormi saada. Sel hommikul ei ole mahti käsipõsakil aknast välja vaadata ja kohvi kõrvale mõtiskleda sellest, mida täna...
Leiba olen nüüdseks juba järjepanu neli aastat küpsetanud. Ilma vaheaegadeta ehk siis kõige pikemad pausid on olnud need, kui mõneks nädalaks reisil ära käin. Suhe leivaga ja leivavalmistamisega on muutunud selliseks nagu üks nelja-aastane suhe ikka. Parajalt üksteisega ära harjutud, esimesed vead ammu parandatud ja unustatudki, väga suurt kirge ja põnevust suhtega enam ei kaasne,...
Viimases ehk oktoobrikuises Oma Maitse numbris kirjutan veidi pikemalt ja jagan retsepte kanalihast. Kui esmalt võttis teema ehk kukalt kratsima – midagi uut ja huvitavat kana teemal on päris keeruline leida – siis veidi mõtteid ja ideid kogudes avastasin ka ise mitu uut ja väga maitsvat retsepti, mida kavatsen kindlasti ka edaspidi teha. Üheks selliseks...
Hetkel on vist kõikide toiduhullude meeled vallutanud viigimarjad. Sai oodatud ja oodatud, siis juba lootus kaotatud ja lõpuks, oluliselt hiljemalt kui eelmistel aastatel, ilmusid meie poodidesse lillaka koore ja roosakatäpilise sisuga magusad ja mahlased viigimarjad. Pisut patuse olemisega ja hullutavalt head. Esmalt sööd neid niisama, poetad salatile, juustuviilule seltsiliseks või keerad paberõhukese prosciuttoviilu sisse. Sätid...
Mõned kooslused on liiga head, et nendest väsida. Või õigupoolest puudub võimalus väsida, kui vaid lühikeseks ajaks aastast ilmuvad meile müügile täisküpsed magusad mesised viigimarjad. Võrreldes muidugi nende isenditega, mida saab maitsta nende kasvukohtades, kus viigimarjad lausa nõretavad kleepuvast mahlast, on meil saadaolevad viljad üsna tagasihoidlikud tegelased, aga maitsvad ja mõnusad ikka. Viimastel päevadel on...
Hakkan ennast juba kordama, aga taaskord pean alustama sellest, et minu eriline poolehoid kuulub uute ja põnevate roogade kõrval alati ka ajaproovile vastu pidanud lollikindlatele retseptidele. Tavaliselt on need retseptid mõnusalt optimeeritud – ei mingit liigset mässamist ega salajasi koostisained, Sega kokku ja küpseta valmis. Ja toimib! Nii ka see retsept, mille poetas minu retseptivaramusse...
Veiseneerud ei ole kindlasti meie pere söögilaual liiga sagedane külaline. Käsi südamel – mul ei ole mingit eelarvamust neeruroogade osas. Kui kusagil pakutakse neeruhautist või – pirukat, sirutan käe esimeste seas. Vähemtuntud toorained tekitavad alati elutervet sportlikku huvi. Samas ei satu ma liiga sageli, et mitte öelda mitte kunagi, ise neeru ostma. Võib-olla peituvad põhjused...
Veise kõhuäär on lihatükk, mis liiga sageli minu senisele teele ette sattunud ei ole. Liivimaa Lihaveis on aga ette võtnud tänuväärse missiooni, mille eesmärgiks on veis ninast sabani ära süüa ning näidata seda, et veis ei koosne pelgalt sise- ja välisfileest. Arvestades seda, kuivõrd paljude inimeste tööd ja pühendumist kvaliteetset liha andvate rohumaal kasvanud lihaveiste...
Suvikõrvitsahooaeg kestab. Kellel on, sellel väga tõenäoliselt uputab. Kellel peenral ei ole, see leiab suvikõrvitsatest ilusa valiku turgudelt. Hetkel on aeg, kus valida saab erinevate värvide, sortide ja suuruste vahel. Naudin juba nädalaid suvikõrvitsaroogasid ja hetkel ei ole veel näha väsimise märke. Suvikõrvitsataimed minu peenral ei näita aga rahunemise märke ja üheaegselt valmib nii kõrvitsaid...
Olen aja jooksul üha enam hakanud lugu pidama käest-kätte liikuvatest vanadest käsikirjalistest retseptidest. Tihti juba kolletunud paberil ja plekilised, aga kõige toimivamad ja lollikindlamad kooslused, millega ei lähe pea kunagi alt. Nii ka need jäägrikurgid, mille retsepti sain oma maakodu naabrilt. Olevat temal juba mitukümmend aastat igal kurgihooajal kasutusel olev retsept. Väiksed kohendused tegin töö...