Hetkel on vist kõikide toiduhullude meeled vallutanud viigimarjad. Sai oodatud ja oodatud, siis juba lootus kaotatud ja lõpuks, oluliselt hiljemalt kui eelmistel aastatel, ilmusid meie poodidesse lillaka koore ja roosakatäpilise sisuga magusad ja mahlased viigimarjad. Pisut patuse olemisega ja hullutavalt head. Esmalt sööd neid niisama, poetad salatile, juustuviilule seltsiliseks või keerad paberõhukese prosciuttoviilu sisse. Sätid...
Siia postitusse koondub päris mitu erinevat retsepti, aga tegelikult on asi lihtne ja kõikide nende koosluste vahel on üks ühendav lüli ehk siis vürtsika ja magusa chai tee pulber David Rio SELLEST sarjast. Seni olin chai teed nautinud nii nagu pakendil kirjas – sooja piima või ka sooja veega. Mõnusalt magus soojendav tee, mis oli...
Terriin on algselt Prantsuse köögist pärit roog, mis võluv oma küllusliku maitse poolest. Terriini puhul on hästi tore see, et ta annab hulganiselt erinevaid võimalusi maitsetega mängimiseks ning uute koosluste leidmiseks. Üheks ajatuks lemmikuks on kujunenud kanamaksaga terriin, mille retsepti leiab SIIT. Seekord sai aga katsetatud kanalihast terriiniga, kus tekstuuri ja maitset lisaks andmas viigimarjad...
Eelmisel nädalal välja hõigatud minu uue raamatu Argiõhtute kokaraamatu väljaloosimise tulemused on selgunud. Tänan väga kõiki, kes viitsisid ja raatsisid oma või oma pere argiõhtu toidulaua päästjatoidud kirja panna. Oli väga huvitav lugemine – mõned toidud klappisid hästi nii meie pere kui ka raamatu toitudega, teisalt oli ka päris palju üllatajaid. Rõõm oli ka sellest,...
Eelmise nädala vahva avastus oli minu jaoks Rootsi köögist pärit havrebollar ehk kaerahelbepallid. Lugu ise selline, et korraks kiirelt Rootsis käies ja lastele poest midagi kaasa haarates jäid näppu ümmargused pallid, mille sisust mul liiga palju aimu ei olnud. Tõstsin korvi paar erinevat varianti. Ostu põhjuseks eelkõige see, et oleks kodus lastele väike kingitus lauale...
Homse Naistepäeva suhtes võivad tunded olla vastandlikud, aga samas ei saa ju olla midagi selle vastu, kui ollakse jälle veidi rohkem tähelepanelikud ja kingitakse veidi rohkem lilli kui tavalisel laupäeval. Minul ei ole selle vastu küll vähimatki. Pigem vastupidi. Lisaks lilledele võiks ühte ilusasse päeva mahtuda ka suutäis midagi magusat. Üks suhteliselt lihtne ja samas...
Kohe-kohe on saabumas sõbrapäeva roosakaslääge magusvahune hooaeg. 14. veebruaril on heaks tooniks mattuda roosakasse uttu, kinkida üksteisele nunnusid mõmmisid ning toituda peamiselt läägetest vahustest toitudest. Et asi päris käest ei läheks, võib vahelduseks midagi “koredamat” ka kinkida või läägeks kippuvatele olekule tahedamat suutäit peale haugata. Kui nüüd just tahedamaks võib nimetada maapähkliga, tumeda šokolaadiga ja...
Veel loetud päevad, et mitte öelda tunnid ja taas on käes jõulud. Kummaline on see, et jõulurahu termin on muutunud kohati küll äraspidiseks. Viimased päevad enne pühi on linnaliiklus umbes ja kaubanduskeskused sedavõrd ülerahvastatud, et kohati muutub katsumuseks ka tavaline poest piima toomine. Samas on painav kingimure pea kõigil kuklasse hingamas. Alati on tore midagi...
Esmalt olgu seletuseks öeldud, et ma ei ole meeltesegaduse käigus aastaaegu segamini ajanud või muul moel ajas orientatsiooni kaotanud. Jõhvikas on sügisemari ja palju parema meelega kirjutaksin praegu rabarberist ja karulaugust, aga valge lumekate jõllitab halastamatult sirades akna tagant vastu ja ei lase unustada, et kevad on meil sel aastal ikka vääääga hiline. Kui nüüd...
Taaskord on see aeg aastas saabumas, kui kogu maa kattub imala punaka ja südamekujulise uduga. Mehed on sunnitud rõõmu tundma punaste südametega sokkidest või aluspükstest, šokolaadisüdamete müük hüppab lakke ning naiivsevõitu nõretavate tarkuseterade ja salmikeste (ikka sõpruse, sõprade ja armastuse kohta) kontsentratsioon ületab nõrgemanärviliste taluvuspiiri. Tegelikult nii hull see asi ka ei ole ja kui...
Tahaks alustada õnneliku õhkamisega, et ma ei väsi vaimustumast oma tööst. Armastan toiduteema ümber koondunud tööd seepärast, et tänu töökohustustega seotud uute ideede otsingutele “komistan” ma pidevalt vahvate toitude otsa. Siinne postitus on üks järjekordne näide. Lihtne asi, aga meele teeb rõõmsaks 🙂 Tegemist on jogurtijuustuga ehk labne või labneh juustuga. Levinud Liibanonis ja Lähis-Idas....
Väsimatud päkapikud toimetava raugematu innuga. Pühadepaine kruvib pingeid 🙂 Tegelikult siiski mitte. Õhinapõhine üllatuste meisterdamine on üks mõnus tegevus ja kaubanduskeskustes tunglemise asemel koduses rahulikus olustikus mõnusate maiuste nikerdamine on igati hinge (sageli ka keha) toitev ettevõtmine. Pehme piparkook on olnud meie pühadetraditsioonis juba aastaid. Emal oli üks lihtne, mingist Soome ajakirjast väljarebitud ja igati...