See koogiretsept kuulub minu retseptiregistrisse vähemalt 15 aastat. Tõenäoliselt isegi kauem. Esimste laste vanuse järgi suudan lihtsalt taastada mingid mälupildid, kus figureeris ka see kook ja nii see ajalugu juba kahekohalistesse numbritesse ulatubki. Algselt leidsin retsepti tikrikoogi nimetuse alt ja allikat tõesti enam ei mäleta. Oli see mõni kokaraamat või ajakirjasabasse kirja pandud retsept…no ei...
Ei ole midagi teha. Ajad muutuvad ja meie koos ajaga. Veel mõni aeg tagasi koosnes üks kook reeglina ikka tavalisest valgest jahust ja valgest suhkrust. Nüüd hakkavad sellised valgete koostisosadega (kui see just parasjagu ei ole kookosjahu) küpsetised juba vaikselt vähemusse jääma. Eks suunad ja trendid muutuvad ja tegelikult on ju kõigel sellel ka oma...
Hakkan ennast juba kordama, aga taaskord pean alustama sellest, et minu eriline poolehoid kuulub uute ja põnevate roogade kõrval alati ka ajaproovile vastu pidanud lollikindlatele retseptidele. Tavaliselt on need retseptid mõnusalt optimeeritud – ei mingit liigset mässamist ega salajasi koostisained, Sega kokku ja küpseta valmis. Ja toimib! Nii ka see retsept, mille poetas minu retseptivaramusse...
See retsept ilmus minu Kiirete hommikusöökide raamatus, kus kokku 30 ideed, kuidas hommikusöögilaud mitmekesisemaks muuta. Smuutidest kuni omletini. Meenus ta mulle aga just praegu, kui kodus jälle ports täisküpseid kirsse ja mahlast pungil virsikuid puuviljavaagnalt vastu vaatamas. Karamellised virsikud on peidus pannikoogi taina all ning küpsetis ise on ainest saanud nii tagurpidi kookidest kui ka...
Mäletan hästi selle koogi pildistamise päeva suve alguses. Pildile oli vaja saada suvine meeleolu, kuid käsil oli parasjagu meie selleaastane jahe kevad. Rohelisele murule ja eredale kevadpäikesele vaatamata oli ilm tuuline, jahe ja kergelt ninaotsa jahedusega näpistav. Ka koogile sätitud virsikud olid pooltoore olemisega, kuid ainukesed, mida maikuus poest saada õnnestus. Pirakad poest toodud kultuurmustikad...
Tagurpidikoogid on võluv klassika, mis ühendab karamellise kleepuva kastme ja krõbedaks küpsenud tainakatte, mis hiljem tainapõhjaks muutub. Rabarberikook sobib sel moel valmistamiseks eriti hästi – magus karamelline kaste sobib teravalt hapuka rabarberiga eriti oivaliselt. Seekord lisasin ka veidi banaani, mis oma veidi imala magususega haakub samuti rabarberi roosa hapukusega. Üle pika aja sain tagurpidi kooki...
See mõnus ja lihtne nostalgiamaitseline kook siin ei ole kohe kindlasti liiga tervislike või rannahooaja ootusesse sobivate kookide nimekirjast. Küll aga võib kategooriaks ilma igasuguste liialdusteta nimetada hõrku maitset ja valmistamislihtsust. Lisaks on see kook sümpaatselt universaalne – praegusel rabarberihooajal sobib seda teha rabarberiga, õunahooajal õuntega, marjahooajal marjadega jne. Ehk siis sobib valmistamiseks aastaajast sõltumata....
Need on lihtsad ja tervislikud küpsised, mis peaksid küll iga šokolaadisõbra südame võitma. Maitset annavad küpsistele veel rosinad, pistaatsiapähklid ja kookoshelbed. Tegemist on kiireks vahepalaks sobiva tervisliku suutäiega ja väike purgike nende küpsistega võiks kõigil käepärast olla juhuks, kui nälg näpistama hakkab. Suhkruna sai nende küpsiste puhul kasutatud DanSukkeri suhkruroosiirupit, mis on kindlasti tervislikum valik,...
Veel mõned päevad ja ongi käes järjekordsed lihavõttepühad. Pasha kui traditsiooniline ülestõusmispühade toit tähistas omal ajal paastuaja lõppu. Vanasti tehti pasha hästi rammus. Samamoodi tegi lapsepõlves üsna rammusat pashat ka minu ema ja mäletan hästi, et umbes poole tüki peal kiskus süda juba veidi läikima 🙂 Nüüd, mil eelnev paastumine väga levinud ei ole, võib...
Märtsikuises Oma Maitse ajakirjas oli lähema vaatluse all eksootiline passionivili. Kes proovinud, see teab, et tegemist mõnusa hapuka viljaga,mis kui loodud magustoitudele särtsu lisama. Klassikaline Pavlova kook saab hapuka kiivi ja granadilli toel hoopis uue elu. Magusa ja kreemise koogiga tekitab magushapu ja rikkalik lisand imelise koosluse ning kes seni on maasikatega Pavlovat oma lemmikuks...
On kooslusi, mis kõnetavad kohe esimesel kohtuisel. Seda kolmekihilist maiust Donna Hay kodulehel silmitsema jäädes teadsin kohe, et ära proovima ma selle pean. Nii saigi plaani võetud üks üllatavalt patuvaba ja teisalt mõnusa maitsekombinatsiooniga maius. Töö käigus sai küll muudatusi sedavõrd tehtud, et algsest retseptist suurt midagi peale idee järele ei jäänud, aga tulemus sai...
Kirjul Koeral on lapsepõlve maik. Ei ole vist ühtegi last, kes ei oleks omal ajal sünnipäevadel seda nostalgilist kooki sisse ahminud. Vahel ka nii, et hiljem oli süda veidi paha. Kardetavasti kordus järgmisel korral sama skeem. Või siis ise oma esimesi köögikatsetusi tehes seda maiust kokku mätsinud, keel suunurgast väljas. Isetehtud koogil oli kohe teine...