/prindi retsept/ Olen mattunud nostalgialaine alla – muud diagnoosi ei oska panna. Ka see keeksi postitus on ajendatud lapsepõlvest pärit mälu- ja maitsepiltidest ja keeksist nimega Ekstra. Selline tihe-tihke, korralikult magus. Kui oli Pealinna, siis olid veel rosinad ka sees, aga lemmik oli ikka Ekstra. Nostalgia peamiseks põhjuseks koolis küpsetamise tunnis mainitud maagilised nimetused (ikka need Ekstra...
/prindi retsept/ Minu vanaema ehk mamma oli sõjaeelse kodumajanduskooli kasvatusega armas ja hea inimene, kelle juurde maale oli ikka hea reedeõhtuti pooleneljase bussiga linnamüra seest eemale sõita. Mammal ei olnud telefoni, seega ei teadnud ta kunagi, kas mõni lapselaps on tulemas või mitte. Vaatamata sellele võisid olla kindel, et kui Toominga peatuses bussist maha tulid...
Karask on tõeline mugavusküpsetis, mis maitseb nagu hõrk leib, kuid mille valmistusprotsess on palju lollikindlam, kiirem ja lihtsam kui koduleival. Ei mingit kääritamist, kergitamist ega juuretisega möllamist. Kohevat karaskit võid valmistada pannil või ka leivavormis. Soe karask võiga – mis võiks olla parem 2 muna 3 dl keefirit või petti soola 2 sl (pruuni) suhkrut soovi...
/prindi retsept/ Kui juba nostalgiaradadele sai lonkima mindud… Kes ei teaks ja vaarakuid alias sotšnikuid.Vana hea klassika, nagu ka moskva sai, võiroos, rosinakukkel jne.Teeninduskoolis küpsetamise tunnis õnnestus meil neid ise valmistada. Ja vaatamata sellele, et nii koolis valmistatud kui ka kodus tehtud vaarakute välimus ei ole kõige kaubanduslikum, maitsevad nad ootamatult hästi. Eriti värskena. Ja...
Ei tea, kas hilissügisene veidi nukker aeg soodustab tagasivaatelisi nostalgilisi hetki või oleme lihtsalt oma uue vaimustuses piisavalt pikalt ühes suunas liikunud, et aeg on saanud küpseks üle õla vaadata, mida head meist maha on jäänud. Või on kõiges süüdi ENSV seriaal. Igal juhul olen täheldanud, et lapsepõlve maitsed ja mälestused on muutunud päevakajalisemaks kui...
Ignoreerides tõsiasja, et pang või ämber on kõnekeeles pigem totaalset ebaõnnestumist tähendavad terminid, ei kavatse ma vana head pange- või ka ämbrisalatit sellegipoolest ümber nimetada. Ja kinnitan, et ämbriga seob seda salatit mitte õnnestumise aste, vaid üsna üüratu salatikogus, mis mahub ära vaid korralikku pange ehk ämbrisse. Retsept ise on jälle ajalooline, pärit jumal-teab-kust-ja-kellelt. Seda...
Ei ole vist kellelegi uudis, et sel aastal on seeneuputus. Nädalapäevad tagasi käisin keskturul ja ei suutnud oma silmi uskuda, kui kõik letid olid kukeseente asemel täis piltilusaid pisikesi armsaid kivipuravikke kilohinnaga 90-120 krooni kilost. Tavapärase 350 krooni asemel! Ainuke seletus: metsaalused peavad puravikest kirjud olema. Sai kiiresti korv käevangu riputatud ja sammud metsa alla...
Nina siis rõhuga esimesel i-l nagu Niina ehk slaavi naisenimi, mitte see keset silmnägu paiknev organ, mis meil kõigil ilmade külmenedes varsti jälle vesine on 🙂 Retsepti leidsin kogemata ühe vana kokaraamatu vahelt ema käega kirjutatuna. Ema, kes oli tööõpetuse, joonistamise ja joonestamise õpetaja, sealhulgas ka Salme Masso õpilane, kirjutas üles vaid üles kirjutamist väärivaid...
Minu lapsepõlve suved möödusid kõik maal vanaema juures, kus olid olemas nii lehmad, lambad, sead, kanad, koerad, kassid ning kus suur osa vajaminevast toidust tuli oma aiast ja laudast. Mul on siiani keeruline ennast liigitada – kui suurema osa aastast saan linnaeluga päris hästi hakkama, siis kindlasti ei kehti see suve kohta. Suvi linnas ja...
Praeguste palavate suveilmadega on isud ja toidueelistused muutunud üsna spetsiifiliseks. Üks toit, mille peale võib lisaks kamale alati kuumal suvel kindel olla (tegelikult muul ajal ka), on värske soolakurk. Lauale pannes saab alati esimesena otsa. Kurgitegu kosmosetehnika just ei ole. Eelduseks on ligipääs värsketele ürtidele ja mustsõstralehtedele. Või siis saab abi turult, seal õnneks nutikamad...
Selle supini viis mind mitu kokkusattumust: – naabrinaise Edithi (kes on maailma kõige rohelisemate kätega naine) põllul tema kutsel rüüsteretke sooritades avastasin sealt ilusti peenral kasvavad oblikad ja korjasin sealt ühe korraliku kotitäie; – eelpool kirjeldatu viis ühtlasi minu mõtted lapsepõlve, kus teadsin täpselt, milliselt aasalt oblikaid otsida ja korjata. Hea niisama süüa ja vahel...
See on kook, mille retsept on ema poolt käsitsi kirjutatuna veidi kolletunud rebitud servadega paberilehel minuga aastaid kaasas käinud. Kook, mis võluv oma lihtsuses ja maitsev igas olukorras. Vajaminevate ainete järgi üsna traditsiooniline nõuka aja kook: kasin oma koostisainetelt. Kook sisaldab ka sidrunit, selle jaoks oli emal külmkapis väike purk, kus õhukesed sidruniviilud suhkru sees....