Oma plikapõlves olin ma millegipärast veendunud, et ilusad tüdrukud (ikka need, kes ka poistele meeldivad) söövad ainult saia, maasikaid ja – no äärmisel juhul – vahel ka makarone hakklihaga või pakisuppi. Nii vähemalt näitasid minu luureandmed. Seda tunnet süvendas veel kõigile tuntud lauluke sellest, kuidas tüdrukud on tehtud suhkrust ja jahust ja maasikavahust. Mitte skumbriast...
Minul on sibulaklopsiga väga erilised mälestused. Seda toitu meil kodus ei valmistatud, kuid kui me käisime tähistamas igal aastal kooliaasta algust ja -lõppu, siis restoranis tellisime sageli just sibulaklopsi. Ehk see selgitab, miks mulle senini tundub sibulaklops väga peene ja uhke roana. Arvestades, kui hästi maitseb pehmeks haudunud veiseliha korraliku praesibula kuhja all, siis tegelikult...
Esmalt sellest, miks ma selle hoidise emade ketšupiks olen ristinud. Nimelt tegi üsna sarnast tomati-sibulahoidist minu ema ja nimetas seda siis ketšupiks. Ma olin lapsena siiralt veendunud, et mu ema on pimedusega löödud. Mul oli kohe kahju oma emast ja tema lihtsameelsusest. Ketšup oli minu jaoks Globuse kaubamärgi all müüdav klaaspudelisse pakendatud magus tomatikaste, mida...
NB! Algul sattusin heietama, kes tahab rabarberi-biskviitkoogi retsepti kiirelt leida, kerigu postituse allosasse 🙂 Mõned asjad on ühist kultuuriruumi jagavatele inimestele märgilise tähendusega. Lisandub veel ühise aja mõiste ja nii tulebki välja, et kodeeritud sõnumid, nagu näiteks “Mis kinni ei jää, saab kinni löödud”, “Ei kommentaari” või ka “Ei ole see aasta see luuletus” tähendavad midagi eelkõige neile,...
Värske meretint on minu jaoks kultuskala. Olles üles kasvanud Pärnus, oli kindel see, et ühel kevadisel hetkel tuli meretint Pärnu lahte ning meie kodu kööki sigines värske kurgi sarnane lõhn. Meretindi teine nimetus on ka kurgikala ning see kirjeldab üsna täpselt seda ainuomast lõhna. Mulle väga maitses värskelt praetud tindikala. Magus ja mahe, erinev kõikidest...
/prindi retsept/ Möödunud vastlapäeva valguses lehitsesin üht vana hääd raamatut ehk Silvia Kalviku “Eesti rahvatoidud”. Meenutas see raamat taaskord tõsiasja, et vahel kipuvad uute maitsete katsetamistest kannustatuna ära ununema vanad head maalähedased eesti oma toidud. Eesti toitudega on veel see tore lisaväärtus, et reeglina on seal komponente suurusjärgus 2-5 ja valmistuskäik mahub ära kahele reale 🙂...
Taaskord pean tegema kummarduse Sadamaturu suunas, kus nädala algusepoole läbi astudes täitsa kogemata komistasin kalaletis pakutava haugimarja otsa. Soolatud haugimarja ei olnud ma enam tea kui kaua saanud ja loomulikult tõin korraliku kotitäie ehk ca 300 gr haugimarja (siinkohal peatuksin veel hinnal- kogu see kotitäis maksis vaid 1.50!) endale koju. Meie selleaastasel EV aastapäeva pidulaual oli haugimari...
Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et kogu selle järgneva õhkamise taga on kaks peamist süüdlast. Sadamaturg, kus pakutakse püsivalt tallkeelt ja Piret oma blogipostitusega, mis niitis mu täiesti jalust. Oma veidrast kirest keeleliste vastu olen pajatanud SIIN. Aga no kuulge! Mis on suur jurakas sea või veisekeel ühe mahlase, õrna tallekeele kõrval...
/prindi retsept/ Mõnusat ja maitseküllast uut 2011. aastat! Peale pühade söömaaegu ihkab hing midagi lihtsat ja head. Sellesse ihalusse sobis ideaalselt meie vana hea hapukapsasupp. Hea hapukapsasupp on midagi sellist, mis soojendab alati hinge Supini jõudsin üsna spontaanselt – kodus leidus pühade ajal Ülemiste Keskuse turult ostetud Jõgeva memmede valmistatud imemaitsev hapukapsas, paar suitsutatud seasaba (täitsa...
/prindi retsept/ Mul ei ole süldi vastu midagi. Vastupidi, head sülti söön alati meeleldi. Minu ema keetis väga head sülti. Väga suurtes kogustes ja üsna sageli. Kui süldimaterjal keedetud sai, siis käsutati lapstööjõud süldimaterjali lõikuma. Seda oli tavaliselt terve kuhi. Kleepuvat seakõrva-jalga tükeldades möödusid minu lapsepõlves liigagi paljud tunnid. Protseduuri lõppedes tundus kogu maaim olevat kleepuvaks...
/prindi retsept/ Juubelitort on vana hea kõigile tuttav toode, mis käivitas toiduainetest kasinal nõuka ajal eesti perenaiste loovuse. Ei teagi, kas keegi juubelitorti veel pakendil soovitatud valmistusviisi kasutades valmistab? Mina pole seda peale aastatetagust äraproovimist küll teinud. Rohkem on levinud ja armastatuks saanud kõikvõimalikud variatsioonid juubelitordi (kombineerituna tavaliselt kohupiimaga) teemadel. Nii ka minul on paar pakki tordipulbrit kapis alati varuks...
/prindi retsept/ Olen mattunud nostalgialaine alla – muud diagnoosi ei oska panna. Ka see keeksi postitus on ajendatud lapsepõlvest pärit mälu- ja maitsepiltidest ja keeksist nimega Ekstra. Selline tihe-tihke, korralikult magus. Kui oli Pealinna, siis olid veel rosinad ka sees, aga lemmik oli ikka Ekstra. Nostalgia peamiseks põhjuseks koolis küpsetamise tunnis mainitud maagilised nimetused (ikka need Ekstra...