Silt: <span>nostalgia</span>

Esileht / nostalgia
Postitus

Vana kooli kohupiimapontšikud

Mõned toidud on armsalt turvalised ja tuttavad. Valmistades kohupiimpontšikuid, võid olla kindel, et ikka leidub keegi, kellel tekib äratundmisrõõm. Seesama tuttav lõhn… seesama tuttav maitse…. seesama oht, et natuke saab üle söödud ja pärast on veidi paha olla. Järgmine kord kordub kõik see sama vääramatu jõuga. Tegelikult on vahva, et mingid maitsed, lõhnad ja rituaalid...

Postitus

Juta õunakook. Lihtsuse võlu aastast 1990

Vahetevahel, kui mul parasjagu on küllalt saanud tänapäevastest värvilistest hoolikalt disainitud ja kauneid pilte pungil meeleolu loovatest kokaraamatutest, haaran kätte vanad ja armsad kokakad. Just needsamad, kust sageli olid pärit minu esimesed katsetused kokkamise-küpsetamise vallas. Raamatud ise on parajalt kapsaks kulunud, kuid üliasjalikku sisu ei kahjusta see tõsisasi küll vähimalgi määral. Ikka kolm kuni kuus...

Postitus

Nostalgia eri. Marineeritud paradiisiõunad

Marineeritud paradiisiõunad on küll selline toit, mis meenub eelkõige lapsepõlve kodustelt pidudelt. Kohustusliku kartulisalati, täidetud munade ja hapukoore alla peidetud heeringa vahel leidis ikka neid pisikesi hapusid nupsikuid. Ega neid vist omal ajal liiga väärtuslikuks ei peetud ja pigem oli see jälle selline hädaabi toit, et midagi oleks keldrist võtta, kui poest jälle konservherneid ei...

Postitus

Mälestuskilde 70.-80. aastatest. Üks raamat ja natuke loosimist ka.

Maksakaste ja kalakotlet, kiluvõi ja karamellkissell, kartulisalat ja klimbisupp, rosinakissell ja rasvane povidlopirukas – milline ajajärk teile meenub?  Umbes aasta tagasi tegi ajakiri Oma Maitse mulle hästi vahva ettepaneku osaleda ühe raamatu koostamisel. Raamat keskendus 1970.- 80. aastate toitudele ja olustikule laiemalt ja välja tuli sellest üks vahva “Söögimosaiik” Lappasime esimesel koosolekul koos raamatu idee...

Postitus

Marineeritud räimed minu ema moodi

Mingil põhjusel on mulle hakanud tunduma, et marineeritud räimed on selliseks toiduks, mis seostub ikka emadega. Vähemalt on mitmel minu tuttaval olnud emadel samasugune kalade marineerimise meeldiv komme. Ja teadagi, ema tehtud kala on alati maarilma parim. Erandiks ei olnud siin ka minu ema, kes ikka vahel priske kausitäie – selleks oli meil keraamiline suur...

Postitus

Jaheruug

Jaheruug on üks vahva vana toit mis tänapäevakeelde ümberpanduna tähendab kruupidega sülti. Tunnistan kohe üles, et minu vanaema retseptipärandisse jaheruug ei kuulunud. Leidsin selle hoopis Silvia Kalviku “Eesti rahvatoitude” raamatust. Ärgitas see idee järeleproovima küll, sest kruubid meeldivad mulle iseenesest väga. Süldikeetmisega oli mul seni veidi segane suhe. Mitte et ma sülti ei sööks, vastupidi,...

Postitus

Suitsuräimevõidega suupisteleivad. Lihtne ja vajadusel pidulik

Esmalt pean tunnistama, et mina ei ole mitte erapooletu ühe korraliku värske suitsuräime suhtes. Korralik ja värske ei ole kindlasti see supermarketi penoplastist alusele kile alla pakendatud krimpsus kuivanud miniatuurne suitsuräim, mida minu käsi ei tõuse ostma kohe üldsegi mitte. Samas, kui satun kuldsetele prisketele läikivatele suitsuräimedele (nagu juhtus viimase Keskturu retke ajal) ei jäta...

Postitus

Põnevat lugemist põimituna tänuga. Auhinnad ka jagatud.

Olen nüüd vaimustunult ja õnneõhinal käinud lugemas neid sisukaid, põhjalikke ja väga armsaid kommentaare, mis jäetud minu lapsepõlvemaitsetest ja -mälestustest kantud postituse juurde. Suured ja siirad tänud kõigile, kes raatsisid ja viitsisid oma mälestusi jagada! Neid lugedes tuli kohati pealetikkuva meelehärdusega võidelda. Te olete võrratud, kes te nii ilusaid mälestusi ja mõtteid siin jagasite ja...

Postitus

Toidust, lapsepõlve maitsetest, kokaraamatutest. Natuke loosimist ja auhindu ka.

Ei oskagi arvata, kas põhjuseks on ealised iseärasused või tõsiasi, et iseseisvusaja jooksul on olnud võimalik väga palju seni kättesaamatuna olnud toite oma hambaga ära maitsta, aga järjest rohkem olen hakanud väärtustama meie igipõliseid toite ja toidust rääkides hakanud üle õla tagasi lapsepõlve vaatama. Vaatama hoopis teise pilguga seda, mida lapsena sõin ja milliseid maitseid...

Postitus

Požarski kotletid – mahlane ja mahe kanaroog

Mahedamaitselised kanahakklihast valmistatud Požarski kotletid on Vene köögi klassika, mis ei jäta külmaks noori ega vanu. Kanaliha leebe maitse saab Požarski kotletis võilt kreemjalt täidlast tuge ning tulemuseks on valmistuskäigult lihtne kuid maitselt rikkalik mõnus roog. Vaja läheb (6-8 kotleti jaoks): 400 gr kana- või kalkuni hakkliha100 ml piima100 gr saiaVett50 gr võid½ tl soola100...

Postitus

Kringel. Põimi, punu, täida, naudi.

Kringel on midagi sellist, mis kõikide teadvuses seostub sünnipäevaga või muu piduliku kogunemisega. Tähtpäevadel juhtub vahel ikka, et saab endale liiga tehtud ja üks tükk kringlit liiga palju söödud. Värske rikkaliku täidisega ja pehme kohev sai oli kui magnet, mis oma kardemoniste-kaneeliste aroomidega enda poole tõmbab. Kohvikute hindamiskriteeriumi määrab sageli see, kust sai mahlasema ja...

Postitus

Brüleekreem ekstremistidele. Ternespiimast

Olen oma lapsepõlvesuved veetnud maal vanaema juures. Sellises suures talus, kus suveti kogunes mitu põlvkonda. Laudas olid nii lehmad, lambad, sead, kanad ning suur osa igapäevasest toidust tuli kas laudast või põllult. Üsna tavapärane oli ka see, et mingite ajavahemike tagant valmistati kalbedanti. Nii nimetati peale vasika sündi lüpsile tulnud lehma piimast tehtud magustoitu, mis...