Minu lapsepõlve suved möödusid kõik maal vanaema juures, kus olid olemas nii lehmad, lambad, sead, kanad, koerad, kassid ning kus suur osa vajaminevast toidust tuli oma aiast ja laudast. Mul on siiani keeruline ennast liigitada – kui suurema osa aastast saan linnaeluga päris hästi hakkama, siis kindlasti ei kehti see suve kohta. Suvi linnas ja korteris on minu jaoks ahastamapanev. Suveti tahan käia paljajalu, korjata marju, uidata metsas ja aasadel… Ma ei oska ja ei tegelikult ei taha ka elada nii, et ma ei tea, kas toomingas on juba õitsenud või mitte või kas metsmaasikad on juba valmis või mitte....
Värske soolakurk
Praeguste palavate suveilmadega on isud ja toidueelistused muutunud üsna spetsiifiliseks. Üks toit, mille peale võib lisaks kamale alati kuumal suvel kindel olla (tegelikult muul ajal ka), on värske soolakurk. Lauale pannes saab alati esimesena otsa. Kurgitegu kosmosetehnika just ei ole. Eelduseks on ligipääs värsketele ürtidele ja mustsõstralehtedele. Või siis saab abi turult, seal õnneks nutikamad tädid taibanud, et kust see linnainimene ikka mustsõstralehti saab ja viisaka summa eest lahendavad ka need probleemid. Minul õnneks kõik vajaminevad komponendid omast käest võtta. Kurkide soolamise valem on selline: 1 liitri vee kohta kulub 1-1,5 spl (jämedat) meresoola ja 1 spl suhkrut. Lisaks maitseks...
Kirsi clafoutis
Clafoutis on Prantsusmaalt 19. sajandist pärit magusroog, mida küpsetati ahjude järelkuumuses ning oma olemuselt on ta midagi pudingu ja koogi vahepealset. Või siis ahjupannkook marjadega. Või marjavorm. Hea kerge mõnus magusroog, mida saab teha erinevate marjade ja puuviljadega. Ühe tikri clafoutis retsepti olen ka oma blogisse postitanud ja selle leiab SIIT. Algselt oli clafoutis siiski kirssidega (tumedate ja väga küpsetega) ning seetõttu lisan ka kirssidega tehtud magusroa postituse.Vaja läheb:ca 2 tassitäit küpseid kirsseveidi konjakit, Amarettot vm kirsside immutamiseks (soovi korral)3 muna100 ml suhkrut (võib osaliselt olla ka pruun suhkur)120 ml piima1/2 tl soola60 ml jahu1 tl vanillisuhkruttuhkruhkrutSoovi korral jahvatatud mandleid...
Burro e salvia ehk salveivõiga pasta
Salveivõiga pasta näol on tegemist toiduga, mis meil menüüs juba mitmendat hooaega ja mida sööme siis, kui salvei piisavalt jõudu kogunud ja suvist päikest oma lehtedesse talletanud. Siinkohal on tegemist mingil määral kultusroaga – läbi selle koosluse tekkis minu ja salvei vahel üsna kirglik suhe. Eelnevalt olin küll proovinud salveid kasutada, kuid tänu salvei suhteliselt spetsiifilisele ja tugevale maitsele võib ta vales kohas üsna ehmatava tulemuse anda. Samas, saades aimu, milliseid suurepäraseid maitsekooslusi on võimalik salvei õige kasutamise abil saavutada, on minu ürdipeenral sel ürdil olnud juba aastaid auväärne koht. Selle aasta karm talv võttis paraku juba puitunud olekuga põõsalt...
Gino ehk ahjumarjad valge šokolaadiga
See imeliselt lihtne ja samas väga maitsev magustoit nimega Gino on väidetavalt pärit Rootsist ja eriti populaarne oli see 80.-ndatel aastatel ning palju kaugemalgi kui Rootsis. Piisavalt pikk aeg on möödas, et varjusurmas olnud magustoit uuele elule äratada. Valmistuskäik on lihtsamaist lihtsam. Tulemus samas üle ootuste maitsev.Valmisatada võib seda nii väikestes kuumakindlates vormides või siis ka suuremas ahjuvormis (siis tuleks toodud kogus näiteks 4-ga korrutada). Vaja läheb (ühe inimese kohta):100-150 gr värskeid marju (maasikaid, mureleid, kirsse, must- ja punaseid sõstraid, vaarikaid jne)1-2 spl suhkrut (marjad on erineva magususe-hapususega, seetõttu tuleks vastavalt marjadele suhkrukogust reguleerida)50 gr riivitud valget šokolaadi Sega marjad...
Lillkapsas ja herned indiapäraselt ehk Gobi Matar
Indiast pärit ja rõõmsalt kollane roog meile hästi tuttavatest aedviljadest lillkapsast ja hernest. Indias süüakse lillkapsast üsna vürtsises kastmes ning lillkapsast ei keedeta, vaid praetakse toorelt. Meile võib esialgu selline valmistusviis veidi harjumatu tunduda, seetõttu panin kirja mooduse, kuidas saab teha seda toitu kergelt vedelikus läbi hautatuna. Indias usutakse, et keedetud lillkapsast on raske seedida ning pannakse toored õisikud otse pannile ja praetakse kuivalt läbi. Maitsev toit valmib mõlemal juhul ja kes soovib autentsemat moodust katsetada, jätab vee lihtsalt lisamata. Vaja läheb: 1 keskmise suurusega lillkapsas 250 gr rohelisi ube 1 keskmine sibul 30 gr võid 1 tl jahvatatud vürtsköömneid...
Oakaunad kerges marinaadis oliivide, minitomatite ja fetajuustuga.
Tegemist on hästi kerge, kergelt vahemerelise hõnguga salatiga. Võimalusel kasuta värskeid ube, kuid maitsva tulemuse saab ka külmutatud oakaunadest. Salat ise on isuäratavalt värvikirev. Fetajuustu puhul tasub eelistada lambapiimast tehtud juustu ja oliividest on parimad tumedad kiviga kalamata oliivid. Vaja läheb:400 grammi värskeid rohelisi oakaunu (otsad ära lõigatud)2 küüslauguküünt0,5 dl oliiviõli1 dl kalamata oliive200 gr kirsstomateid2 spl sidrunimahla 2 spl hakitud värsket oreganot ehk punet + mõned oksad kaunistamiseks200 grammi fetajuustu½ tl soolaVärskelt jahvatatud musta pipart Aja soolaga maitsestatud vesi potis keema ning keeda oakaunu keskmisel kuumusel ca 4 minutit. Tulemus peab jääma veel parajalt krõmpsuv. Kohe peale keetmist kalla...
Marineeritud mozzarella salat
Täna avastasin jälle ühe supermõnusa maitsekoosluse. Süües fenkoli-basiiliku marinaadis pühvlipiima mozzarella ja küpse-magusa tomati salatit, oli võimalik vaid õndsalt ohata. Kõik maitsed sobitusid omavahel täiuslikult. Väga maitsev kooslus vahelduseks tavapärasele tomati-mozzarella-basiilik salatile. Pühvlipiima ehk buffalo mozzarella on minu ammune kiindumus, nüüd sai lemmik veel väärika lisandi, et suurepärane siidine-koorene juustu maitse veel täiuslikumaks tuunida. Selle salati eelduseks on suvi ehk siis tomatid peaksid olema magusad ja basiilik aromaatne. Retsept on pärit Yotam Ottolenghi “Plenty” raamatust. Natuke ettevaatlikuks tegi mind algul fenkoliseemnete kasutamine marinaadis – fenkoli ehk aedtilli seemnetega on mul selline love-and-hate-relationship ehk siis vahel meeldib väga ja vahel ei...
Grillitud aedviljadega salat
Sel hooajal on mulle eriti meeldima hakanud kergelt ahjus või grillil eelnevalt töödeldud aedviljadega salatid. Suvikõrvits, mida on kergelt oliiviõli ja meresoolaga piserdatud ning korraks kuumalt grillilt või ahjust läbi käinud, maitseb imeliselt. Sama peediga. Või siis ka pommuga, paprikaga, maasikatega jne. Metoodika on lihtne – lõika aedviljast parajad viilud (väga mõnusad jäävad näiteks kartulikoorimisnoaga tõmmatud viilud), aseta fooliumpannile või ahjuplaadile, piserda peale oliiviõli ja soola ning aseta kas grillile või 200 kraadisesse ahju. Küpseta seni, kuni aedviljad on parajalt pehmed. Pommu piserda enne küpsetamist/grillimist soolaga, lase 20 minutit seista, siis kuivata majapidamispaberiga ning peale seda piserda peale õli ning...
Maasikamoos
Üle mitme aasta tegin keedetud vanaema stiilis maasikamoosi sügavkülmutatud toormoosile vahelduseks. Keetsin moosisuhkruga, siis sai suhkrut täpselt soovi järgi panna ja moos kalgendus ka ilusti. Mõnusalt helepunane värvus jäi ka. Ja oi kui hästi maitses maasikamoosi vaht (lapsest saati olen moosivahtu tõeliseks delikatessiks pidanud). Pisipojale meeldis ka väga. Sõi kohe mitu taldrikutäit pannkooke maasikamoosiga. Moosi jaoks läks vaja: 2 kg maasikaid 1 kg moosisuhkrut 1 sidruni mahl (soovi korral) vaniljesuhkrut või 1 vaniljekaunast kraabitud seemned (soovi korral) Puhasta maasikad. Kalla maasikatele suhkur ja sidrunimahl ning lase keema tõusta. Keeda vaiksel tulel ca 15 minutit. Riisu vaht ja pane moos steriliseeritud...
Sidrunitort
Tegemist on koogi või tordiga, mida võib jälle sildistada minu lemmikute alla. Paraku oli see tänamatult kauaks ununenud lemmik, juhtus nii, et polnud seda teinud päris pikka aega. Õnneks jäi Pavlovast järele 4 munakollast, mistõttu vana hea sõber sidrunitort sai ära tehtud ja oma auväärsele kohale minu blogis paigutatud. Lemon tart ehk siis sidrunitort on jällegi brittide looming ning see siin toodud retsept on pärit paari aasta vanusest Olive ajakirjast ning kombineeritud kahest retseptist kokku (Olive’is on nimelt rubriik, kus Gordon Ramsay ja Olive’i lugejate retseptid võistlevad omavahel. Mina võtsin mõlemast retseptist paremiku). Selles koogis meeldib mulle siidine sidrunhapu täidis....
Pavlova maasika-rabarberikastmega
Postituse alustuseks pean taaskord pidama väikese vabanduskõne: nimelt on mingi geneetilise mutatsiooni käigus minu magusa-soolikas alaarenenud. Seetõttu suudan magusat süüa vaid sel juhul, kui see on mõõdukalt magus ja lisaks assisteerivad kas hapu, mõru, kergelt soolakas vm tasakaalustav maitsenüanss. Lapsest saati on minus nõutust tekitanud küpsetised, kus kaks kihti magusat muretainast on omavahel liidetud magusa povidlomassiga ja peale määritud veel magusat pumatit. Vabandan juba ette kõigi magusasõprade ees ja tunnistan, et see on ainult ja ainult minu probleem. Pavlova on olnud üks neist kookidest, milles olen paar korda väga pettunud (kuigi olen läinud proovima kellegi siira soovituse peale). Neid pakutakse...