Homse Naistepäeva suhtes võivad tunded olla vastandlikud, aga samas ei saa ju olla midagi selle vastu, kui ollakse jälle veidi rohkem tähelepanelikud ja kingitakse veidi rohkem lilli kui tavalisel laupäeval. Minul ei ole selle vastu küll vähimatki. Pigem vastupidi. Lisaks lilledele võiks ühte ilusasse päeva mahtuda ka suutäis midagi magusat. Üks suhteliselt lihtne ja samas väga efektne magus suutäis on Ferrero kommiga muffin. Sellesama muffini retsept ja valmistamisõpetus ilmus ka värskes, märtsikuises ajakirjas Oma Maitse. Vaadake järgi, lisaks on seal veel kuhjaga maitsvaid toite, põnevaid ideid ning niisama mõnusat lugemist. Oma Maitse ajakirjas näeb sama idee välja selline, nagu allolevalt...
Imemaitsev-mahlane õunakook õuna ja õunasiidriga
See imeline õunakook on pärit brittide retseptivaramust ja selle koogi sünniloos on “süüdi” ehe brittide õunasiider. Tegemist on väga britipärase kooslusega ja tuleb tunnistada, et mahlasuse ja maitsekülluse osas on tegemist ühe mõnusama õunakoogiga üldse. Et homsest alates on käimas ka Briti toitude nädal, sobib see kook hetkeolukorda suurepäraselt. Väga kvaliteetseid ja hästi maitsvaid ehedaid Briti siidreid leiab sellisest toredast veebipoest nagu Slowgoods. Maitske ja imestage – maitsenüansid on väga sarnased vanaema õunakeldrist tuttavate nüanssidega ning mingid maitsed meenutavad jälle täpselt kellegi kodust, hoole ja armastusega valmistatud kodust õunaveini. Väga väärt kraam ja mitte ainult koogi sees kasutamiseks. 3 dl...
Põder õuntes ehk õunasiidri-põdrahautis
Põder õunasiidris on selline kooslus, mille peale tulin ma puhtalt asjaolude kokkulangemise tõttu. Asjaolud olid siis sellised, et mul oli kodus ärategemist ootav kilone tükk põdraliha ja teisalt olin otsustanud katsetada Briti autentseid siidreid Slowgoods valikust. Need siidrid on hästi mõnusad ja kes vähegi tahab siidrite maailma tundma õppida, siis selle valikuga tasuks kindlasti tutvust teha. Kusjuures kellel vähegi kogemust vanaema õunakeldriga või vanaolu õunaveiniga, siis tuttavlikke maitsenüansse tuleb väga palju ette. Just selline mõnus kergelt keldrise (aga seda kõige paremas mõttes) maitsega naturaalne kraam. Põdraliha puudumisel võib sarnast hautist teha ka veiseliha, lamba või ka näiteks metsseaga. Iga variandi...
Püreesupp pastinaagi ja õunasiidriga. Ehtbritilik ja tõeliselt mõnus kooslus
Imeliselt lihtne ja sama imeliselt maitsev supp. Pastinaak on meie kultuuriruumis ilmselgelt alakasutatud köögivili – sedavõrd magus ja maitsev, lihtsalt kättesaadav, kerge töödelda ja maitsev nii hautatuna, ahjus küpsetatuna, supina ja veel paljudes teistes toitudes. Selle supi koosluses on korralik Briti päritolu siider tõeline üllataja. Ühest küljest magusa ja veidi mõrkja ning vanaema õunakeldrist tuttav maitsega, teisalt kreemise ja magusa maitsega pastinaak. Mõnus kooslus, mis üsna lihtsa vaevaga suurepärase lõpptulemuse annab. Soovi korral võid pastinaagi asendada ka kõrvitsaga. NB! Siin supi sees kasuta ainult naturaalset ja soovitavalt kuiva või medium magusat siidrit. Igasugused kahtlased purgijoogid jõhvika-, mustika-, virsiku- või muu...
Banaani-šokolaadikeeks
Ei ole vist kellegile tundmatu see hetk, kui puuviljakorvist vaatavad vastu pruuniks tõmbunud banaanid. Vahel ajab kohe meele mõruks, kui kiirelt see toimub. Kusjuures reeglina olen ma poes see, kes kogu banaanivalikust need kõige rohelisemad välja sorteerib. Esimesel-teisel päeval sööb mu poegade meeskond neid suurima heameelega. Ikka nii, et laua ääres suur ports sooja toitu, siis magustoit peale ja oma tuppa minnes haaratakse veel üks pirakas banaan kaasa. Kolmandal päeval ilmuvad banaanidele pruunikad täpid ja mehepojad hakkavad juba pirtsutama. Pidi imelikult jahuseks see banaan muutuma. Ja see on koht, kus mul alati kulm kortsu tõmbub. Ära ju ei viska! Aga...
Banaan, šokolaad ja karamell. Magusa elu ja banoffee kiituseks
Banoffee on selline kook ja kooslus, mis peaks küll üsna kiirelt iga magusasõbra rajalt rabama. Karamell ehk toffee ja magus banaan, lisaks veel muid magusaid maitseid -mis võib veel ilusam olla kui koogiarmastaja geeni omanik oled. Selle banoffee koogi idee on pärit veneelsest “Vkusno i polezno” ajakirjast. Soovitan soojalt ajakirjariiulitel vahel venekeelseid ajakirju sirvida. Nad on veidi teistmoodi ja kohati seetõttu hästi inspireerivad. See konkreetne kook jäi lihtsalt silma oma atraktiivsuse ja samas suhtelise lihtsuse tõttu. Minu koogi toffee oli seekord hoopis kodus õnnetult seismajäänud Desireé kommide kuhi. Sobiv väga hästi karamelli asendama oma pähklise maitsega. Siia panen kirja aga...
Kodune räim tomatis. Olete proovinud, kui hea?
Suure tõenäosega tekitab esimese hooga termin “räim tomatis” paraja naerupurske. Toit või asi! Plekkpurgis, igavese säilivusajaga ja omandanud kuulsuse, et seda süüakse siis, kui tõesti enam midagi paremat süüa ei ole. Selle konservi osas väga vastu ei vaidlegi. Ega ta nüüd tea mis hõrk suutäis pole. Teine asi on aga juhul, kui oled kalaturult värske räime koju toonud, selle ära puhastanud ja siis parimaid komponente – Peipsi sibul, korralik tummine tomatikaste, veidi värsket loorberit ja head oliiviõli, tuttavate kaudu soetatud mahlane küüslauk – kasutades ühe tõelise maitsepommi valmis teinud. See on midagi sellist, mida ühele kalasõbrale pikalt seletama ei pea....
Vana kooli räimevorm. Veidi kiidulaulu rahvuskalale ka
Eesti Vabariigi sünnipäeva lähenedes võiks jälle luubi alla võtta meie rahvuskala räime. Väike tubli tegija, kes suudab värskena ja hästi valmistatuna ikka ja jälle üllatada ja võluda. Tuleb muidugi tunnistada, et räim on viimasel ajal kahetsusväärselt Norrast saabuvale roosale rammusale lõhele jäänud. Millegipärast kipub räimel olema argisuse ja odava toidu pitser, samas kui väljast sissetoodud kalu paigutatakse pidulauale ja kiidetakse taevani, olgu nad siis kasvõi sügavkülmast pärit ja päritoluga, mille tuvastamiseks oleks juba detektiivi vaja. Tegelikult on ka räime puhul tegemist igati taasavastamist ja ausse tõstmist vääriva tubli tegijaga. Räim kuulub heeringaliste sugukonda, ta elab Läänemeres ja on olnud läbi...
Lugu rukkileivast. Sellest kõige õigemast
Nädal enne Eesti Vabariigi aastapäeva on paras hetk rääkida millestki nii ürgeestilikust, nagu seda on rukkileib. Ühest küljest nii tavaline ja argine. Teisalt nii eriline ja meile ainuomane. Juba klišeeks on muutunud lood sellest, kuidas Eestist kaugel elades on kõige suurem igatsus just meie musta rukkileiva järele. Ju siis on meie geneetilisse koodi sisse programmeeritud vajadus vahel haugata suutäis korralikku musta leiba. Rukkileiba hakkasin ise küpsetama umbes neli aastat tagasi. Nüüd olen järjepidevalt iga nädal ühe leivateo ette võtnud. Pean küll tunnistama, et leiva hingeelust arusaamine võttis ikka mitmeid-mitmeid kuid aega. Võrreldes maadlustega pärmitainaga (millega mässasin ka omal ajal vahelduva...
Jiaozi, Gaau Ji, Pot Stickers või potikleeps sealihatäidisega
Taina sisse keeratud täidis on ühel või teisel moel levinud pea üle kogu ilma. Metoodikad ja maitsed varieeruvad, aga põhiline idee – täidis keeratud taina sisse – on erakordselt elujõuline toit. Ei ole siin erandiks ka Hiinas väga väga populaarne Jiaozi (või ka Gaau Ji). Vastavalt valmistusviisile on taoline toit levinud ka Pot Stickersi ning Nami-Nami Pille kaudu eestindatuna meil siis potikleepsude nime all. Pot Stickersi ja Jiaozi valmistamine erineb selle poolest, et Jiaouzi aurutatakse või keedetakse, Pot Stickers või potikleeps esmalt praetakse ja siis aurutatakse. Jiaozi tundub esmapilgul üsna sarnane toit olevat wontonitega, kuid erinevus seisneb selles, et Jiaozi...
Sõbrapäevaks sobiv. Trühvlid karamellikastme, tumeda šokolaadi ja maapähklivõiga
Kohe-kohe on saabumas sõbrapäeva roosakaslääge magusvahune hooaeg. 14. veebruaril on heaks tooniks mattuda roosakasse uttu, kinkida üksteisele nunnusid mõmmisid ning toituda peamiselt läägetest vahustest toitudest. Et asi päris käest ei läheks, võib vahelduseks midagi “koredamat” ka kinkida või läägeks kippuvatele olekule tahedamat suutäit peale haugata. Kui nüüd just tahedamaks võib nimetada maapähkliga, tumeda šokolaadiga ja karamellikastmega tehtud trühvleid. Olgu nagu on, aga see kirjeldatud kooslus on tõsiselt nauditav. Mõru šokolaad, krõmpsuv soolakas maapähkel ja külluslik karamell. Kõik naudingute nüansid ühes trühvlis. Võtad ühe suutäie, suled silmad ja mõmised mõnust. Isegi minusugune kehv magusasõber jäi selle koosluse lõksu. Selline väike isetehtud...
Kooslus, mille peale võib alati kindel olla. Kitsejuust ja viigimari. Seekord pirukana
On kooslusi, mis toimivad alati. Aastaajast, meeleolust ja kõikvõimalikest välisteguritest hoolimata. Selle kohta ütleb inglikeelne keeleruum “match made in heaven”, millele on raske leida väärilist eestikeelset vastet. Liidud, mis sõlmitud teavas. Taevalikud kombinatsioonid. No ei kõla…. 🙂 Üks nimetatud tiitlit vääriv kombinatsiooni on minu jaoks juba aastaid olnud juust ja viigimari. Eelkõige armastan viigimarja – kas siis kuivatatuna, värskena ja meega ülekallatuna või ka moosina – kitsejuustutoitude juurde sobitada. Samas suudab viigimari imelisi kombinatsioone moodustada ka brie- ja camembert juustuga ning ka sinihallitusjuustuga. Tegelikult pea iga juustuga. Ei oskagi mõelda välja juustu, mille juurde viigimari EI sobiks. Inspireerituna kirjeldatud kooslusest...