Peale tühjaks uuristatud kõrvitsate pidu on kindlasti paljudel kodus vastu vaatamas õõnsate silmaaukudega ja hõreda hambumisega pirakas kõrvitsaline, keda ei raatsiks päris prügikasti poole ka nügida. Halloween peab aga ruumi tegema hingedepäeva ja sealt järgnevatele Martidele-Kadridele. Üheks kõrvitsale uue elu andmise võimaluseks on mahlane, kihiline ja külluslik kõrvitsa toorjuustukook karamellise kattega. Sobib hästi ka eelseisva...
Kaerahelbe purukattega õunakook pisukese pohlalisandiga on lihtsa koduse koogi olemisega mõnus magus kohvi- või teekõrvane. Suuresti kaerahelbekatte alla varju jääv õun muudab koogi mahlaseks ja pohl lisab omalt poolt hapukat maitset. Koogile sobib seltsi sättida vaniljekastet või ka vaniljejäätist. Samal moel võib küpsetada ka ploomidega kooki, kus õunad võib lihtsalt ploomidega asendada. Kaerahelbed oma maalähedase...
Hetkel üle ilma laiuv, vahel veel veidi soe ja järgmisel päeval näpistavalt jääkülmaga ehmatav sügisene aeg on külluslik oma küpsete viljade valikuga. Erinevaid kirevaid vilju leiab laias valikus ja maitsevad nad imehästi just praegu, kui värskelt põllult korjatud viljade mahlasus ja maitse on parim. Eraldi tuleks kindlasti mainida ka värskelt korjatud köögiviljade vitamiinide ja mineraalainete...
Sügis on täies hoos ja seenemetsades on korralik laulupidu. Vähemalt viimasel nädalavahetusel tundus metsade veerde pargitud autode hulka vaadates, et kõik eestlased on metsa läinud. Ja metsad on helded. Leiab nii puravikke, kukeseeni, riisikaid ja pilvikuid. Sekka kitsemampleid ja soomustindikuid. Mõnusad ja maitsvad kõik. Kindlasti kuulub seenemetsa tegijate hulka kukeseen. Kui selle kollasetäpilise või mustalaigulise...
Seenehooajal on seenesupp lausa kohustuslik. Kui ülejäänud aasta tuleb läbi ajada kas poeseentega või kuivatatud seente toel seeneroogi valmistada, siis hetkel on seente maitse kõige mahlasem ja õigem ning mis saab olla mõnusamat kui korralik kreemine seenesupp peale seenelkäiku omakorjatud seentest. Kes aga ise metsa ei jõua, võib sammuda läbi turult. Turgudelt leiab praegu seeni...
See vastupandamatu sügisene õunalõhn on nüüd ilmeksimatult kohal. Meie maakodu aeda on ta laotunud katkematu lõhnavaibana ning ka linnas ringi jalutades tunned aeg-ajalt seda sügisaia tuttavlikku aroomi. Vahel ei suuda pilguga ainult tabada ühtegi õunapuud, mille küpsete viljade lõhna tuul sulle ninna kannab. Need supermarketi punapõsksed ja mahlast pakatavad aasta läbi ühetaolised viljad jäävad selgelt...
Tõenäoliselt ei tule paljudele üllatusena, et viimastel aastatel on võidukäiku teinud vürtsidega ja kõrvitsaga kohvijook. Eelkõige on selle põneva koosluse taga Starbucks´i kohvikett, kelle hitt-tooteks on saanudki vürtsikas kõrvitsalatte. Sama jooki võib mekkida ka Pärnus asuvas imearmsas Kohvihooviku kohvikus, kus see jook peale suvepuhkust on ilusti jälle menüüs olemas ja väga armastatud ning nõutud kõikide...
Mõned sõltuvussuhted häirivad vähem kui teised. Minul on raskekujuline seenemetsasõltuvus ja piisab sellest, kui keegi kusagil mõne seenepildi üles riputab, kui minu hing rahutuks läheb. Ja rahutus ei rauge enne, kui tiir seenemetsas tehtud. Sel sügisel on ilm seenelisi hellitanud. Kui esimesel käigul metsa sain korvi puhtalt puravike ja kukeseentega täidetud, siis viimasel nädalavahetusel piisas...
Kompotist on saanud nüüdseks ajaks juba kaduv kunst. Kui kunagi oli igal hoidisteriiulil alati ka nurgake kompoti tarbeks, siis nüüdseks on kodutehtud kompott parajaks harulduseks saamas. Asemele on trüginud sügavkülmakirstud, mis oma aplasse ja põhjatusse kõhtu kõik suvised marjad ja viljad neelavad. Vahel, kui kusagil kompotti pakutakse, vangutad aga nukralt pead, sest isegi kui nostalgia...
Kel ploomipuu, sel palju ploome. Meie eelmisel aastal kingina saadud väike vapper ploomipuu kostitas tänavu meid viie mesimagusa ploomiga ning tõestas, et on suutnud juured meie koduaias maha ajada ja esimese talve ka üle elada. Olgu, viie ploomiga väga ei praali, aga selle napi saagi aitavad kompenseerida naabrid, kellel juba eakad ploomipuud ja nende saagikus...
Ei tea, kas igal pool ja kõigil, aga sel aastal kipub ploomi- või õunauputus olema pigem reegel kui erand. Meie noor ploomipuu andis sel aastal oma uhked esimesed viis ploomi, samas naabrite juures kipub ploomipuu sarnanema suurenduse alla sattunud viinamarjapõõsaga. Oksad on tihedalt-tihedalt peatselt valmivaid ploome täis ja tõenäoliselt tuleb sel aastal palju-palju ploome sisse...
Ma ei tea, mis see on, aga juba mitmendat aastat täheldan nähtust, et külmade ilmade saabudes hakkab vastupandamatult karride järgi isutama. Iseenesest on see ju tegelikult loogiline – soojendavate vürtsidega kuumad karriroad soojendavad keha hästi ka seestpoolt. Ja samas ei hakkaks isutama siis,kui minu maitsemälus ei oleks karridele oma sahtlit eraldatud. Ehk siis seni, kuni...