Silt: <span>sügis</span>

Esileht / sügis
Postitus

Koorene kukeseene püreesupp

Seenehooajal on seenesupp lausa kohustuslik. Kui ülejäänud aasta tuleb läbi ajada kas poeseentega või kuivatatud seente toel seeneroogi valmistada, siis hetkel on seente maitse kõige mahlasem ja õigem ning mis saab olla mõnusamat kui korralik kreemine seenesupp peale seenelkäiku omakorjatud seentest. Kes aga ise metsa ei jõua, võib sammuda läbi turult. Turgudelt leiab praegu seeni...

Postitus

Toor-õunakook pähkli-datli karamelliga

See vastupandamatu sügisene õunalõhn on nüüd ilmeksimatult kohal. Meie maakodu aeda on ta laotunud katkematu lõhnavaibana ning ka linnas ringi jalutades tunned aeg-ajalt seda sügisaia tuttavlikku aroomi. Vahel ei suuda pilguga ainult tabada ühtegi õunapuud, mille küpsete viljade lõhna tuul sulle ninna kannab. Need supermarketi punapõsksed ja mahlast pakatavad aasta läbi ühetaolised viljad jäävad selgelt...

Postitus

Vürtsine kõrvitsalatte

Tõenäoliselt ei tule paljudele üllatusena, et viimastel aastatel on võidukäiku teinud vürtsidega ja kõrvitsaga kohvijook. Eelkõige on selle põneva koosluse taga Starbucks´i kohvikett, kelle hitt-tooteks on saanudki vürtsikas kõrvitsalatte. Sama jooki võib mekkida ka Pärnus asuvas imearmsas Kohvihooviku kohvikus, kus see jook peale suvepuhkust on ilusti jälle menüüs olemas ja väga armastatud ning nõutud kõikide...

Postitus

Mõnusalt lihtne seene-kartulivorm ürdise kastmega

Mõned sõltuvussuhted häirivad vähem kui teised. Minul on raskekujuline seenemetsasõltuvus ja piisab sellest, kui keegi kusagil mõne seenepildi üles riputab, kui minu hing rahutuks läheb. Ja rahutus ei rauge enne, kui tiir seenemetsas tehtud. Sel sügisel on ilm seenelisi hellitanud. Kui esimesel käigul metsa sain korvi puhtalt puravike ja kukeseentega täidetud, siis viimasel nädalavahetusel piisas...

Postitus

Pisut patune ploomi- või õunakompott vürtside ja brändiga

Kompotist on saanud nüüdseks ajaks juba kaduv kunst. Kui kunagi oli igal hoidisteriiulil alati ka nurgake kompoti tarbeks, siis nüüdseks on kodutehtud kompott parajaks harulduseks saamas. Asemele on trüginud sügavkülmakirstud, mis oma aplasse ja põhjatusse kõhtu kõik suvised marjad ja viljad neelavad. Vahel, kui kusagil kompotti pakutakse, vangutad aga nukralt pead, sest isegi kui nostalgia...

Postitus

Ploomi-ingveri naps

Kel ploomipuu, sel palju ploome. Meie eelmisel aastal kingina saadud väike vapper ploomipuu kostitas tänavu meid viie mesimagusa ploomiga ning tõestas, et on suutnud juured meie koduaias maha ajada ja esimese talve ka üle elada. Olgu, viie ploomiga väga ei praali, aga selle napi saagi aitavad kompenseerida naabrid, kellel juba eakad ploomipuud ja nende saagikus...

Postitus

Õuna-ploomikook kaneeli ja meega

Ei tea, kas igal pool ja kõigil, aga sel aastal kipub ploomi- või õunauputus olema pigem reegel kui erand. Meie noor ploomipuu andis sel aastal oma uhked esimesed viis ploomi, samas naabrite juures kipub ploomipuu sarnanema suurenduse alla sattunud viinamarjapõõsaga. Oksad on tihedalt-tihedalt peatselt valmivaid ploome täis ja tõenäoliselt tuleb sel aastal palju-palju ploome sisse...

Postitus

Soojendav kõrvitsa-läätsekarri

Ma ei tea, mis see on, aga juba mitmendat aastat täheldan nähtust, et külmade ilmade saabudes hakkab vastupandamatult karride järgi isutama. Iseenesest on see ju tegelikult loogiline – soojendavate vürtsidega kuumad karriroad soojendavad keha hästi ka seestpoolt. Ja samas ei hakkaks isutama siis,kui minu maitsemälus ei oleks karridele oma sahtlit eraldatud. Ehk siis seni, kuni...

Postitus

Vürtsikas kõrvitsasupp punase karri ja kookospiimaga

Ma ei ole nüüd küll mingilgi moel originaalne, kui ütlen, et kõrvitsahooaeg on käes. Neid kuldkollaseid väikeseid päikeseid jagub ka meie kodus nii kapi otsa kui riiulitele. Ja siis ei ole ma kohe kindlasti originaalne, kui räägin kõrvitsasupist. Tundub, et uuemal ajal on kõrvitsasupp juba pika puuga kunagisele eestlaste lemmik-kõrvitsatoidule ehk marineeritud kõrvitsale ära teinud....

Postitus

Kuldne kõrvitsahummus ja toortatrajahust näkileivad

Kuldne aastaaeg on end veel viimaseid hetki üle looduse laotanud. See värvide pillerkaar on kui hullunud kunstniku viimane meeleheitlik meistriteos enne, kui tükiks ajaks kõik lõuendid taas viiekümne halli varjundiga katta tuleb. Kõike on hetkel kuidagi liiga palju. Värvikihid on paksud ja värvid on silmipimestavalt erksad. Isegi päikseloojangud ja -tõusud kipuvad looduse värvitralliga kaasa mängima...

Postitus

Purukattega kohupiima-õunakook sarjast “kui tahaks kiiresti maitsvat kooki aga ei viitsi palju vaeva näha”

See koogiretsept kuulub minu retseptiregistrisse vähemalt 15 aastat. Tõenäoliselt isegi kauem. Esimste laste vanuse järgi suudan lihtsalt taastada mingid mälupildid, kus figureeris ka see kook ja nii see ajalugu juba kahekohalistesse numbritesse ulatubki. Algselt leidsin retsepti tikrikoogi nimetuse alt ja allikat tõesti enam ei mäleta. Oli see mõni kokaraamat või ajakirjasabasse kirja pandud retsept…no ei...

Postitus

Viigimarjad kitsejuustu, tüümiani ja meega

Mõned kooslused on liiga head, et nendest väsida. Või õigupoolest puudub võimalus väsida, kui vaid lühikeseks ajaks aastast ilmuvad meile müügile täisküpsed magusad mesised viigimarjad. Võrreldes muidugi nende isenditega, mida saab maitsta nende kasvukohtades, kus viigimarjad lausa nõretavad kleepuvast mahlast, on meil saadaolevad viljad üsna tagasihoidlikud tegelased, aga maitsvad ja mõnusad ikka. Viimastel päevadel on...