Magus elu – šokolaadikook laimivahuga ja kodutehtud Ferrero Rocher kommid

/prindi retsept/ Vaatamata sellele, et mu viimaste nädalate tegemised on andnud välja väikese kondiitritööstuse mõõdu – mune ostsin viimati 36 tk, toorjuustu kiloste ämbritena ja külmkapi alumine riiul oli täis vahukoore ja kohupiimapakke – leidsin peale tordimaratoni finišit ennast eile õhtul ikkagi köögist …. kooki tegemast. Piisab vaid lapse muuseas pillatud märkusest, et talle meeldivad üle kõigi šokolaadikoogid, kui agar kanaema õhinal kausside, visplite ja šokolaaditahvlite järgi haarab. Lisaks sellele hakkas ühes vahvas blogis silma Ferrero Rocher kommide retsept ja tekkis tahtmine proovida, kui kaugele või lähedale isetehtud tulemus teada-tuntud mõnusast sarapuupähkli ja šokolaadise kreemiga masstootest jääb. Umbes täpselt sama...

Märgilise tähendusega Põltsamaa Kuldne 1992 ja EV sünnipäevalaud

Meil oli õnn omada üht Eesti veinimeistrite legendaarset veini oma veinikapis. Räägin siis Põltsamaa Kuldse eelmisest suurepäraselt õnnestunud õunaveinist ehk palju kuulsust ja au pälvinud 1992. aasta veiniteost. Vanameister ise – väärikas, tark, arenenud ja küps Asjatundjatelt veidi uurinud selgus, et selle veini küpsemisiga peaks olema kas tipus või siis juba kergelt langev. Hoole ja armastusega aastaid hoitud veini puhul oleks tõeliselt rumal lasta tal pudelis ära närtsida, ilma tema ilu ja headusega tutvust tegemata. Seetõttu ei tundunud olevat paremat hetke, kui Eesti Vabariigi aastapäev 20. taasiseseisvumise aastal. Ja ei ole paremat seltskonda selle piduliku sündmuse tähistamiseks, kui parimad sõbrad. Saigi...

Pühapäevased sidruni ja moonipannkoogid

/prindi retsept/ Pühapäev on pannkoogipäev. Aamen. Minu lapsed on muidu veendunud õhukeste suurte pannkookide sõbrad, kuid paksud pehmed mooniseemnemõrud ja sidrunihapud pannkoogipätsid on juba mitmendat korda meie lauale sattunud, et üks pühapäev (mõelge korra selle sõna peale: püha-päev ehk üks päev seitsmest on meie keeleruumis ju püha!) korralikult sisse õnnistada. Mina armastan pannkoogitaina juba eelmisel õhtul valmis segada ja siis üleöö jahul paisuda lasta. Usute või mitte, aga maitses on vahe täitsa tunda. Mooniseemne krõmpsuv mõrkja alatooniga lisand ja sidrunikoore hapukas maitse muudavad tavapärase pannkoogi eriliselt mõnusaks. Nende pannkookidega sobib ülihästi ka vahtrasiirup. Mõnus kooslus! Taina jaoks läheb  vaja: 2 muna...

Korfu kukk kaneelises tomatikastmes

/prindi retsept/ Esmalt pean tunnistama, et alguses ei plaaninudki seda postitust, aga kuna lõpptulemus oli sedavõrd maitsev, siis tekkis mõte Korfu kuke kohta ka blogi vahendusel muljetada. Seepärast ka vabandused, et pildivalik ei kuulu kauneimate kategooriasse. Midagi siiski pildile õnnestus saada. Küllap olete juba märganud, et liikvele on läinud õnnelikud kanad ja kuked. Nii ühes kui teises blogis on muljetatud vabapidamise kanade liha võrratust maitsest ja jääb üle vaid ohata, et tavatarbijale suurtes kettides seni veel õnnelike kanade liha ei pakuta. Mina olen oma varusid täiendanud Sadamaturul ja sealt ostetud linnud on olnud küll väga hõrgud ja mahlased. Mõni aeg tagasi tõin...

Avokaadovõi

/prindi retsept/ Üks hästi lihtne ja samas võrratult maitsev toit avokaadost. Meie hetke lemmik – värskelt küpsetatud sooja leivaga on täiesti vastupandamatu. Hea on avokaadovõi juures veel see, et ka külmkapist võetuna on ta piisavalt pehme, et kohe leivale määrida. Avokaado kreemjas olek ja mõnus värske maitse sobib määrdeks ideaalseks. Vaja läheb (kogused on kõik orienteeruvad): 50 gr toasooja võid 1 küps avokaado, kivi ja koor eemaldatud 2 küüslauguküünt  hakituna ohtralt hakitud maitserohelist (petersell, murulauk, till, roheline sibul) meresoola sidrunimahla (avokaado kipub õhu käes pruuniks tõmbuma, sidrunimahl aitab seda vältida) Mikserda kõik koostisained kokku ja valmis ta ongi. Või saad asendada ka...

Haugimari

Taaskord pean tegema kummarduse Sadamaturu suunas, kus nädala algusepoole läbi astudes täitsa kogemata komistasin kalaletis pakutava haugimarja otsa. Soolatud haugimarja ei olnud ma enam tea kui kaua saanud ja loomulikult tõin korraliku kotitäie ehk ca 300 gr haugimarja (siinkohal peatuksin veel hinnal- kogu see kotitäis maksis vaid 1.50!) endale koju. Meie selleaastasel EV aastapäeva pidulaual oli haugimari kindlalt kõigi lemmikamps. Haugimarja puhul tuleks veel teada seda, et merekala mari on ohutu, kuid jõekala mari tuleks igaks juhuks paari päeva jooksul sügavkülmas läbi külmutada (parasiitide oht). Edasi tometasin marjaga nii: kallasin kuuma vee (NB! mitte keeva, temperatuur peaks olema alla 80 C) marjale peale...

Piprahärjakene, kes väikese ime läbi minuni jõudis

See oli suvel Pärnus, kui taaskord jälle sattusin Jahtklubis seal juba aastaid menüüs oleva piprahärja võrku. Suviselt sumedal ja ebaeestilikult kuuma suvepäeva õhtul pimedas õues jõe ääres Jahtklubi esisel maitses see nii võrratult. Päris mitmel õhtul jalutasime sinna tagasi ja ainult seda piprahärga sööma. Piprahärg on lahutamate kaaslaste sibula ja soolakurgiga Koju naastes ja suvisest Pärnust õhates kirjutades põimisin muljete vahele ka hõike, et kas keegi ometi teaks selle piprahärja retsepti. Vahepeal proovisin ise mitmel moel – ühe Soome kokaraamatu põhjal kolmes erinevas alkoholis veisefileed marineerides ja laagerdades ning siis veel paaril eri moel. Mitte et need lõpptulemused oleksid halvad...

Mõnus suupiste Leedust – heeringas, seened ja sibul

Tõeliselt tore on omada sõpru, kelle juures käies tuled koju tagasi alati mõne hea ideega. Nii ka sel korral – rikkalikule ja ülimaitsvale suupistelauale oli ühe ampsuna sätitud must leib hapukoorega, millel tükk heeringat ning kaetud oli kogu leib praetud seente-sibula seguga. Pärit olevat see idee ja kooslus leedukate laualt. Läbilõige ampsust – leib, hapukoor, heeringas, sibul-seened Mõnus suupiste käepärastest algainetest Eelroa mõõtu suupiste komponendid kõlavad kokku ülihästi ning vaadates neid lihtsaid ja igati kättesaadavaid algaineid, tuleb ainult peopesaga vastu otsaesist laksata – miks me küll ise pole selle koosluse peale tulnud! Maitsed sobituvad just täpselt nii, et tekkiv kombinatsioon on 1+1=5 kategooriast. Valmistuskäik eeldab seda, et tuleb hakkida sibul...

Tordihooaeg

Olen suutnud sättida nii, et kogu pere meessoost esindus ehk neli meest on sündinud kõik veidi rohkem kui ühe kuu jooksul. Jaanuari keskpaigast veebruari 19. kuupäevani on üks lõputu sünnipäevade hooaeg, kus hommikune tort ja üleslaulmine hakkab lõpuks veidi rutiinseks muutuma. Asja positiivne pool on see, et tortide valmistamisel hakkab ajapikku teatav vilumus tekkima. Käed on kogu aeg värvilised niikuinii 🙂 Martsipanile maalimisest olen veidi täpsemalt kirjutanud SIIN.  Esimene tort. Kasutasin Inglismaalt toodud toiduvärvi markereid ja ei jäänud väga tulemusega rahule. Tulemus jääb kuidagi üheplaaniline  Siin läksin üle jälle vanadele headele martsipanivärvidele. 100% looduslik ja tulemus jääb soojem. Sünnipäevalapse...

Mehhiko avokaado-kanasupp. Turgutab, toidab ja hõrgutab

/prindi retsept/ See supp on otsekui proviisori poolt tervise turgutamiseks soovitatud. Talvisel päikesevaesel ajal, kui viiruseid igal pool ringi luusimas, on mitmest erinevast supertoiduainest valmis keedetud ja lisaks kõigele veel ääretult maitsev supp “must have” kategooriast. Supi võlu on ka tema lihtsuses – tõeline kingitus kõikidele töötavatele inimestele, kes õhtupoolikul kodus pannil soojendatud poolfabrikaate ei taha tarbida. Aega kulub umbes täpselt niipalju, kui potitäie puljongi soojendamiseks vaja on. Avokaado on, muide, äraütlemata mõnusa olemisega vili ka supi sees kasutamiseks.  Praegu on poes müüdavad avokaadod hästi parajas küpsusastmes. Veidi tundlikku kompimist (koor peab olema juba kergelt vetruv, kuid laikudeta) ning kreemjas pähkline supervili on...

Mädarõikakreem – lemmik, mis sobib peaaegu kõigega

Alustan sellest, et minu sõprus mädarõikaga ei ole liiga pikk olnud. Hakkasin mädarõika mõnust aru saama alles mõni aasta tagasi ja nüüd aina imestan, kuidas ma enne hakkama sain. Liharoogadele täiesti asendamatu. Lisaks suudan seda pea kõikide soolaste toitude juurde sobitada. Olgu mainitud tõe huvides see, et mulle maitseb pigem kreemjas mahe mädarõigas ja seda meil tavalises poes kahjuks ei müüda. Tõin seda kas reisidelt (UK-st tulles oli alati mul kohvris paar purki horseradish cream’i) ja hiljem ka M&S toidupoest. Kuni ühel päeval saabus selgus ja arusaam, et tegelikult saab edukalt sobiva maitsega mädarõikakreemi ise ka valmistada. Peale seda valgushetke on meil kapis...

Krebsegaarden ja Barbarellah – maitsekunstnikud Taanist

Kahe postituse pealkirjas toodud arusaamatu nimetuse taha peidavad ennast kaks Taanist Kopenhaagenist pärit lähisugulast ehk siis restoran Krebsegaarden ja tema sõsar kokteilibaar Barbarellah. Maandusid taani toidu- ja joogisaadikud meie restoranis MEKK ning kõige selle taga oli missioon tutvustamaks taanipärast toitu ja jooki Taanilinnas elik Tallinnas. Seetõttu sai 9. veebruaril sammud MEKK restorani poole seatud, et lähemalt asjaga tutvust teha. Esmalt tegijatest. Carsten Korsnes – peakokk ehk mees, kes teeb kõiki töid oma restoranis Krebsegaardeni peakokk Carsten Korsnes esindab Eestis seni suhteliselt vähelevinud restoranipidamise viisi. Esmalt restorani kontseptsioon – restoran asub nimelt kunstigalerii kõrval ning nii restorani kujunduselemendid kui ka menüü moodustavad hetkel galeriis väljas oleva näitusega orgaanilise terviku. Teisisõnu kujundab...