Kärekülm ilm sai jaanuarikuuga otsa, asemele astus tuisune veebruar ning tänase päeva ilmaprognoos rääkis hoopis kergest külmast vihmast. Mingi uus jäle tegija! Brrrr…. Õues käies kogunes see kerge külm vihm jopele ning külmus seal, nii et tuppa tulles olin kui klaaspärlitega kaetud mütakas. Kõlab ehk veel ilusalt, aga tegelikkuses oli see märg, külm ja ebamäärane vihma-lume-rahe segu krae vahel kõike muud kui romantiline. Ei tea, kuidas teistel, aga minu jaoks on pikk talv ikkagi ellujäämiskursus. Ei ole ei energiat ega ka jõudu lõputult külma aega endale meelepäraseks mõelda. Suurema osa ajast on mul lihtsalt kohutavalt külm (tõenäoseliselt olen Liivimaa suurim...
India kanakarri ehk Murgh kari. Mõnus tuisutusa peletaja. Natuke üldisemat juttu India köögist lisaks.
Jaanuarikuises Oma Maitse ajakirjas kirjutasin veidi põhjalikumalt Aasia erinevate köökide eripäradest. Lugejate tagasiside põhjal tundus, et üheks lemmikuks Aasia toitude valikus sai seesama India kanakarri ehk Murgh kari. India köögiga kipub olema see, et kes seda armastab, see armastab jäägitult ning samas tean inimesi, kellele sellised pealtnäha sarnased “soustid” ehk karrid ei meeldi kohe üldse. Mina kuulun küll selgelt esimesse gruppi, kusjuures eriti mõnusad on soojade vürtsidega karrid just tänasele sarnastel tuisustel talvepäevadel. India märksõnadeks on karrid. Karri siis just selles mõistes, et kokku on keedetud erinevate vürtsidega kaste, mis võib olla nii köögiviljadest, munast, kalast või lihast. Pealtnäha koosneb...
Head Uut Hiina Hobuse Aastat! Hiina toidust üks lemmik ehk Gong Bao kana ka
Kuna täna on algamas Hiina uus aasta ning hiinlaste jaoks on see üks suuremaid pühasid üldse, siis oleks vahva tulihobuse aasta saabumist tähistada ka meil. Hobuse aasta üldiseks kirjeldamiseks võib välja tuua, et hobune on hiinlaste jaoks lõputu enesetäiustamise, energilisuse, sooja südame, intelligentsuse ja erinevate võimete sümboliks. Hiina on põnev koht, kus iidne kultuur ja traditsioonid saavad kokku suurlinnastumise, ülerahvastumisest põhjustatud vaesuse, räpakuse ja suurrahvaliku ignorantsusega. Hiina reisimuljeid võid lugeda SIIT ja SIIT Valikut blogis olevaid Hiina toite leiad aga SIIT. Aastaalguse Oma Maitse ajakirjas kirjutasin veidi lahti erinevate Aasia köökide eripära. Nüüd on hea tuua siia lõik Hiina köögist...
Hapukurgisupp rassolnik. Teenimatult unustatud klassik
Esmalt pean tunnistama, et rassolniku teemasse süvenemise tõuke andis ajakiri Oma Maitse, mille jaanuarinumbri jaoks rassolniku erinevaid variante veidi põhjalikumalt uurisin. Rassolnik on tegelikult üks lemmiktoite olnud juba ammu, kuid mingil põhjusel ei ole sattunud seda mõnusalt hapukat suppi liiga sageli tegema. Blogiski on vaid üks rassolnik ehk seenerassolnik. Seekord sai läbi proovitud kaks rassolnikut: Leningradi või siis uuema nimega Peterburi rassolnik ja roheline rassolnik, mis üllatas oma koostisosadega (spinat, hapuoblikas, seller). Rassolnikute maailm osutus teemat uurides ootamatult vaheldusrikkaks ning selle supi ainuke kohustuslik element ongi soolakurk. Seni arvasin, et ka kruubid peaksid ühes rassolnikus olema. Muus osas varieeruvad rassolnikud...
Kõrvitsarisoto. Mõned on tulnud, et jääda
Kõrvitsarisoto kiitmiseks tuleb sõnadest puudus. Päikesekollane rikkalik taldrikutäis soojendab südant ja täidab kõhtu. Kui tavapäraselt kaasneb noa kõrvitsasse löömisega sügav ohe ja mõttekriis (sest meie näiteks kõrvitsasalati sõbrad ei ole), siis risoto ja kõrvitsasupp aitavad muidu peavalu tekitanud probleemist tõeliselt nauditavad söömaaajad teha. Olgu kõrvitsasupp siis SELLINE klassikaline ja minu jaoks täiesti kohustusliku ingveriga või SELLINE imemaitsev kookospiimaga variant. Aga risoto on klass omaette. Kõrvitsa eest pean tegema sügava kummarduse ja ütlema tänusõnad Siljale, kelle kaudu minu juurde kaks eriti armast kuldkollast sügisandi jõudsid. Parmesani juustuga ei maksa risotot valmistades koonerdada. Mida kreemisem risoto jääb, seda mõnusam ta on. Samas...
Heeringamarja suupisted wakame vetikaga
Suupisted on üks mõnus toiduliik. Vahel on nii mõnus nokitseda värvilisi ampsusid ühte, teist ja kolmandat sorti. Hea õhtu käivitaja enne, kui põhiroogadega välja tulla. Üheks viimase aja lemmikuks on saanud heeringamarja suupisted wakame vetikaga. Imelihtne, taskukohane ja samas pea 100%-liselt vauu-efekti põhjustav. Seda siis nende seas, kes sellist suupistet ja kooslust enne ei ole saanud. Lühidalt, heeringamarja usku olen ma levitanud nüüd juba kümnete inimeste seas ja loodan, et meie ühisel toel see mõnus toode nüüd ja alati meil ka müügis oleks. Selle suupiste valmistamiseks ei ole vaja üldse mingit märkimisväärset pingutust. Heeringamarja on üldiselt väga hästi juba saada...
Kihnu saiast, nostalgiast ja leidmisrõõmust
Seda postitust kirjutama hakates hoiatan kohe ette, et asjalikult ja erapooletult ma selle postitusega kardetavasti maha ei saa. Tegemist on Kihnu saiaga, mis oma kohevuselt ja krõbeduselt on klass omaette ja mis meenutab mulle kõige enam seda saia, mida omal ajal küpsetas minu vanaema Mamma. Mamma juurde sai mindud tavaliselt reede õhtul poole neljase bussiga, siis tuli poolteist kilomeetrit metsa äärt mööda sammuda ja olidki kohal. Üsna kindel võis olla selle peale, et laual olid nii Mamma sepik (vanaema kasutas mitte valget, vaid sepikujahu) ja Mamma võirullid. Need on hetked ja toidud, mis on tagantjärele omandanud minu jaoks tähenduse, mida...
Valge kala tomatikastmes. Lihtne, kiire, maitsev. Figuurisõber ka.
Selle nädalaga on nüüd pühad ametlikult ühel pool. Rasvased seapraed, hapukapsad ja muud pühadetoidud on tõenäoliselt end selleks hooajaks lõplikult ammendanud. Täname neid toredaid klassikuid ja edasi prooviks veidi kergemal lainel püsida. Üks imehästi argipäeva (tegelikult siiski ka pühapäeva) sobiv toit on valge kala tomatikastmes. Kala valmib nii kiirelt, et targem on enne toiduvalmistamist laud juba ära katta. Toidu valmistamise vahepeal selleks aega enam ei jagu. Hästi lihtne ja kiire valmistuskäik, kalorivaene, aga väga maitsev tulemus… sobib ju hästi uue aasta lubaduste vähemalt osaliseks täitmiseks 🙂 Seda kala on tõeliselt lihtne valmistada ning tulemus jääb mahlane ja kerge. Kala puhul...
Uued algused ja esikaane staari lugu nr 2 ehk Vietnami kanasupp Phở Gà
Kaunist alanud aastat kõigile ja palju elamusi nii gastronoomia kui ka muus valdkonnas! Uuel aastal saan alustada vahvate uudistega. Esmalt muidugi natuke kurb uudis ka – alates jaanuarist ei tee ma enam Mari ajakirja toiduosa. Samas võttis minu töö üle Andra Kalda, kelle käe alt hakkab kindlasti tulema palju-palju põnevaid retsepte koos kaunite toidufotodega. Jõudu ja inspiratsiooni Andrale! Kaalusin kaua seda otsust ja kindlasti ei tulnud see kerge südamega, aga töömaht hakkas lihtsalt üle pea kasvama ja kui olin kuude kaupa töötanud ilma nädalavahetusteta ehk võimaluseta oma lastele ja perele pühenduda, tegin otsuse ära. Samas avanes võimalus teha kaastööd tsipake...
Kodutehtud majoneesi lugu
Kes kunagi proovinud kodutehtud majoneesi teha ja süüa, on jäädavalt oma kolm tilka verd loovutanud. Isetehtud kreemjas ja läikiv kuldkollane majonees ei saa ühelegi poes pakutavale versioonile lähedalegi ja teisalt võimaldab kodus valmistamine majoneesi maitse täpselt enda järgi paika sättida. Majoneesi valmistamine on mõnusalt müstiline tegevus. Vedelat ainet teise vedelasse ainesse lisades hakkab toimima puhas maagia ja moodustub korralik paks ja läikiv kaste. Kogu toimingu õnnestumiseks on vaja ainult tsipa tähelepanu ja keskendumist ning korralikke kvaliteetseid tooraineid. Tulemuses pettuma ei pea. Heaks abimeheks on majoneesi valmistamisel HomeDecori poest pärit WMF-i vispel, millega usinalt segades saab tulemuseks korralikult segunenud kreemja kastme....
Punane jõuluvürtsidega kapsas ja pidulik kartuli-köögiviljavorm. Mõnusad lisandid jõuluprae juurde
Need kaks lihtsat ja väga maitsvat retsepti pärinevad ajakirja Mari detsembrinumbrist, kus jagasin veidi teistmoodi jõululaua retsepte. Süldi asemel terriin pistaatsiapähklite ja jõhvikatega, seaprae asemel hoopis ingveriga lõhe ning hapukapsa asemel punane jõuluvürtsidega kapsas. Ahjukartuli koha täitis aga imeõhukestest viiludest laotud ja ahjus pealt krõbedaks küpsenud kartuli-köögiviljavorm. Väga mõnusad toidud kõik. Kuna jõuludeni on ainult üks päev jäänud, siis täna oleks tagumine aeg ettevalmistustega juba pihta hakata. Või siis vähemalt poeskäigud ära teha, et homme juba köögis toimetamisele keskenduda. Mõlemad lisandid on sümpaatselt lihtsad, seega liiga palju pingutama õnneks ei pea. Punane jõuluvürtsidega kapsas Õunte ja sibulate ning jõluluvürtsidega hautatud...
Kartulivorstid
Kartulivorstid on minu jaoks olnud suhteliselt uus asi. Vaid mõned aastad tagasi sain aimu sellest, et ka kartulist on võimalik vorsti teha ning et mõnes maakonnas Eestis on see olnud vana ja traditsiooniline toit. Kartulivorsti maitsta saades tuli tunnistada, et tegemist on lihtsalt suurepärase toiduga. Esmalt leidsin Kesturult lihaosakonnast hooajati müüdavaid kartulivorste ning neid olen nii mõnelgi korral valmistanud. Valmis kartulivorste leiab ka Sadamaturult ja viimasel ajal täiesti hooajavabalt ehk siis olen neid seal aastaajast ja pühadest sõltumata näinud. Ja siis tuli mõte, et tegelikult oleks tore ju ise ka kartulivorste teha. Pühade ajal võib ju midagi erilist ja veidi...