Alustan sellest, et minu sõprus mädarõikaga ei ole liiga pikk olnud. Hakkasin mädarõika mõnust aru saama alles mõni aasta tagasi ja nüüd aina imestan, kuidas ma enne hakkama sain. Liharoogadele täiesti asendamatu. Lisaks suudan seda pea kõikide soolaste toitude juurde sobitada. Olgu mainitud tõe huvides see, et mulle maitseb pigem kreemjas mahe mädarõigas ja seda meil tavalises poes kahjuks ei müüda. Tõin seda kas reisidelt (UK-st tulles oli alati mul kohvris paar purki horseradish cream’i) ja hiljem ka M&S toidupoest. Kuni ühel päeval saabus selgus ja arusaam, et tegelikult saab edukalt sobiva maitsega mädarõikakreemi ise ka valmistada. Peale seda valgushetke on meil kapis...
Krebsegaarden ja Barbarellah – maitsekunstnikud Taanist
Kahe postituse pealkirjas toodud arusaamatu nimetuse taha peidavad ennast kaks Taanist Kopenhaagenist pärit lähisugulast ehk siis restoran Krebsegaarden ja tema sõsar kokteilibaar Barbarellah. Maandusid taani toidu- ja joogisaadikud meie restoranis MEKK ning kõige selle taga oli missioon tutvustamaks taanipärast toitu ja jooki Taanilinnas elik Tallinnas. Seetõttu sai 9. veebruaril sammud MEKK restorani poole seatud, et lähemalt asjaga tutvust teha. Esmalt tegijatest. Carsten Korsnes – peakokk ehk mees, kes teeb kõiki töid oma restoranis Krebsegaardeni peakokk Carsten Korsnes esindab Eestis seni suhteliselt vähelevinud restoranipidamise viisi. Esmalt restorani kontseptsioon – restoran asub nimelt kunstigalerii kõrval ning nii restorani kujunduselemendid kui ka menüü moodustavad hetkel galeriis väljas oleva näitusega orgaanilise terviku. Teisisõnu kujundab...
Jäine juustukook nr 2 jõhvikate ja kondenspiimaga
Kõigepealt jagan oma rõõmu ja üllatust, mis mind tabas lugedes Perenaine.ee portaali poolt korraldatud toidublogide top’i. Ei oleks eales arvanud, et minu äsja aastaseks saanud toidupesa maandub nii kõrgel positsioonil ehk siis auhinnalisel 3. kohal. Kusjuures tahaksin rõhutada, et KÕIK loetletud toidublogid (lisaks veel hulgaliselt loetelust välja jäänud blogisid) on väga vahvad. Igaüks sümpaatselt isemoodi ehk peremehe/naise nägu ja kõik äärmiselt põnevad. Seega on täpne järjestus minu jaoks pigem suhteline näitaja ning omalt poolt tahaksin tunnustada kõiki tublisid toidumaastiku kündjaid ja kulinaarseid väljakutseid nautivaid toidublogardeid. Sellise hea uudise puhul kuluks hästi ära üks jahutav jõhvikane kook. Tegemist on SELLE jäise juustukoogi retsepti edasiarendusega ja kogu degusteerijate...
Sõir küüslaugu ja rohelise sibulaga viiruste ehmatamiseks
Olen viimasel ajal sõira kütkes. Enne kui üks ports otsa saab, on järgmine sõir juba nõrguma-tahenema pandud. Praegu, viiruste hooajal, on meie lemmik ohtra küüslaugu ja rohelise sibulaga sõir. Maitseb hästi värskelt ja samas aitab viirused eemale hoida. Turgutab parasjagu ka pealetükkivast kevadväsimusest. Olen katsetanud erinevate tootjate kohupiimasid ja tuleb tunnistada, et sõira iseloom varieerub üsna suurel määral. Lahja pakikohupiimaga on tulemuseks kuivem sõir, rasvasema ja vähem teralise kohupiimaga (nt Saidafarmi kohupiim) on tulemus jälle kreemjas ja pehme. Vahel naudin just sellist määritavat sõira, mis pigem toorjuustu kui juustu olemisega. Sõira pehmus sõtlub ka sellest, kui kaua teda hiljem marlis hoida...
Aasta täis
Täna, täpselt aasta tagasi tegin esimese sissekande oma blogisse. Esimene aasta on seega täis ja põhjust torti süüa nagu oleks. Tagantjärele tarkusena oleksin blogi esimeses sissekandes võinud kõigepealt veidi rääkida endast ja sellest, miks ma ikkagi otsustasin veebiruumi oma toitude, piltide ja isiklike tarkustega risustama hakata. Tegelikkuses ladusin üles kõik seni tehtud pildid koos retseptidega, aimamata sel hetkel isegi, millele ma kolm tilka verd olen andnud. Eks esialgu blogimaailma sisenedes oled nagu uus tüdruk klassis – veidi kohmetu, kohmakas ja tunduvalt püüdlikum kui olema peaks. Jälgid esialgu, kuidas asjad käivad ning kuidas teadjamad-targemad toimetavad. Ka see on üks esimese päeva...
Tallekeel koduküpsetatud leival. Oh seda õndsust!
Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et kogu selle järgneva õhkamise taga on kaks peamist süüdlast. Sadamaturg, kus pakutakse püsivalt tallkeelt ja Piret oma blogipostitusega, mis niitis mu täiesti jalust. Oma veidrast kirest keeleliste vastu olen pajatanud SIIN. Aga no kuulge! Mis on suur jurakas sea või veisekeel ühe mahlase, õrna tallekeele kõrval (ja siinkohal matan maha kõik süümekad ja ebamugavustunded, mis ka mind, tuleb tunnistada, hetkeks tabasid, kui nägin nende delikatesside suurust). Karmavõlaga riskides andsin oma kirgele järgi ja tõin kotitäie ehk poole kilo jagu tallekeeli turult ära. No kas ei niida jalust! Ega siin edasi mingit kosmoseteadust...
Scotch eggs
/prindi retsept/ Mingil veidral põhjusel on meil tekkinud traditsioon, et vanal heal Inglismaal kõndimas käies sööme vähemalt korra ka scotch egg’e. Ilma selleta ei ole reis täiuslik. Eesti keeles võiks ju öelda ka šoti munad nende kohta, aga see tundub kuidagi veider. Võib-olla on see minu kiiks, aga scotch egg jääb ikka scotch egg´iks. Tegemist on üsna traditsioonilise vana briti toiduga – toitev, lihane, rasvane, ebatervislik ja samas oma veidral moel ikkag väga maitsev. Eelkõige pubitoidu kategoorias. Tõenäoliselt on scotch egg eriti maitsev just siis, kui mitte liiga sageli neist toituda. Oletatakse, et scotch egg on tegelikult hoopis brittide poolt mogulitelt üle võetud teatud koftaliik. On kuidas...
Blogikohviku esimene päev
Saigi siis teoks meie kaunikene kohvik “Blogi” Solarise aatriumis. Meie suurim hirmuunenägu oli see, et kell 18, kohviku sulgemise ajal, jagame kõik need koogid, mis kolmest külastajast järele on jäänud, omavahel laiali ja järgmisel nädalal toitume kookidest. 12 tartaletti + 4 suurt kooki pohla-martsipani põhjal ja beseekattega Ja väike valikuvõimalus ka – kas besee mandlilaastudega või ilma Hommikul läks igal juhul meie majast Carmen Cateringi autosse kastide sees pildil näha olev kogus martsipanist pohlakooki beseekattega. Umbes samasugune saadetis tõsteti auto peale ka Mari-Liisi ukse all, kes valmistas pavlovaid Mari-Liis hõrgutavad pavlovad saavad viimast lihvi Liina juurest, kes etendas oma kolmevaatuselist koogietendust (lugege seda ja nautige, see pole mitte mingi...
Head Jäneseaastat ehk siidris hautatud küülik õuntega
/prindi retsept/ Pühendatud alanud Jäneseaastale! Kõrvad reipalt kevade ootuses kikki. Head Uut Jänkuaastat! Loodan teid kõiki homme Solarises Blogi kohvikus kohata, aga kui kord juba nädalavahetus käes, miks siis mitte seda ka ühe mõnusa õunase küülikuhautisega tähistada. Küüliku leidmine kaubandusvõrgust on nüüd ka veidi lihtsam – Sadamaturule pidi sel nädalavahetusel kohale tulema ilus kodumaine küülik ja küülikumaks (mmm!). Muul ajal pakub Rannamõisa lausa supermarketis (näiteks minu kodupoes Prismas on alati olemas) terveid küülikuid. Küülik siidris oli mul juba mõnda aega kinnisidee. Tahtsin lihtsalt ära proovida, sest kõhutunne ütles, et see võiks olla hea. See seletab seda, miks ei mõelnud ma pikalt, kui leidsin Normandia...
Midagi täiesti uut! Toidublogijad avavad Solarises kohviku
Sel nädalavahetusel ehk 5-6.veebruaril on Solarise keskuse aatriumis üks üsna teistmoodi kohvik. Nimelt avab kaheks päevaks uksed pop-up kohvik. Kohviku kondiitriteks on toidublogijad, kellest igaüks küpsetab kohviku külastajatele valmis ühe oma lemmikkookidest. Nagu aru võite saada, siis olen ka mina oma “Ise tehud. Hästi tehtud” blogiga ennast üles rivistamas. Kogu selle ürituse taga on MTÜ Maitseklubi, kes käis detsembris 10-le toidublogijale välja idee üheskoos koos oma küpsetistega materialiseeruma. Seega, kes vähegi huvi, võib nädalavahetusel Solarise aatriumist läbi astuda ning kogu seda ettevõtmist lähemalt kaeda. Kohvik teeb oma uksed lahti mõlemal päeval kell 12 ja kohvik on lahti niikaua, kuni kooke jagub. Laupäevasel päeval...
Laimi-kohupiimakook beseekatte all
Väike edasiarendus meie pere firmakoogist ehk pisarakoogist. Üsna sarnase retsepti riputas veidi aega tagasi ka Elis oma blogisse. Koogi teevad võluvaks ikka need klassikalised kooslused – hapukas kreemine vahekiht, muredaks küpsenud põhi ning õhuline kerge beseest pealiskate. Kook ise on üsna lihtne. Põhja jaoks kasutan kas valmis muretainast või teen ise. Ise tehes kulub põhja jaoks: 100 gr võid (mina ei soovita küpsetusmargariiniga asendada, maitses on kohe vahe tunda) 1 dl suhkrut 1 tl küpsetuspulbrit 1/2 tl soola 2 dl jahu Sega jahu, sool, küpsetuspulber ja suhkur. Sega kuivained toasooja võiga ühtlaseks massiks (kui tundub, et tainas on liiga kuiv, lisa...
Krõbeda nahakooriku all õnnelik ahjukana à la Thomas Keller
Esmalt tuleb alustada tõdemusest, et õnnelikud ehk vabakäigu kanad tunduvad kohati olevad midagi kummituselaadset – kõik on neist kuulnud, kuid vähesed kohtunud. Samas on suurem osa ingliskeelsetest kokaraamatutest juba aastaid soovitanud kasutada vabakäigu kanasid. Paraku ei meie kaubandusvõrgust ega ka turgudelt neid naljalt ei leia. Hädast aitab välja kas tuttav tibutädi või siis sel korral ka SADAMATURG. Õnnelikku kana ja farmikana eristab paar olulist asja – esmalt on liikuda saanud kanal lihasmass teistsugune, kuna a) seda ei ole kunstlikult ja kosmilisel kiirusel kasvatatud; b) kuna ta on saanud liikuda ning liha on lihas. Loomulikult lisandub siin ka kanade elu mõtte küsimus...