Sangrial on suve nägu. Kui muidu võib kuumal suvel – nagu sel aastal meile õnnistuseks saadetud on – punane vein kapis novembrikuud oodata, siis ainukese erandi teeb siin Sangria, mis on küll igati punane vein, kuid sobib jahutuseks imehästi. Sangriaga tuleb mulle alati meelde minu üks esimesi veinikogemusi (kogemustega “veinitundjad” nagu me kõik aastal ca 1993 võisime olla), kui baaris ühe Tallinnast pärit sõbra (ikkagi pealinna inimene ja mina olin siis Pärnu provintsiplika) soovituse peale baarileti taga valikuid tehes tellisin endale Sangria, sest see pidi olema hea vein. Oligi. Magus ja puha. Kallati papist purepakist ja toatemperatuuril. Tõenäoliselt mõtlesin sisimas...
Gözleme kahel moel. Kõrvalrollis mangold.
Postitus on inspireeritud Türgi köögist tuntud imelise feta-spinatipirukast. Väga maitsev toit ja üldse mitte keeruline valmistada ka Eesti oludes. Asi sai alguse sellest, kui ma Pireti spanakopita (ehk siis kreekapärane feta-spinatipirukas filotainaga) postituse peale lubasin ära teha ammu plaanis olnud türgipärase variandi, millel Silwena Rowe “Purple citrus & sweet parfume” kokaraamatus nimeks gözleme. Samas tundus olevat see õige hetk veidi lähemalt klassikalise gözleme olemust tutvustada. Gözleme on siis türgi päritolu pirukas, millel kõige tavapärasem täidis fetajuust koos spinatiga. Täidetakse veel hakklihaga, munaga, erinevate juustudega, seentega, kartuliga jne. Tainas valmistatakse jahust ja veest ning rullitakse suureks pannkoogiks, täidis asetatakse sinna sisse...
Grillitud dolmad ürtidega marineeritud kitsejuustuga
Avastasime enda jaoks dolmade (need viinamarjalehtedesse keeratud ja täidisega rullikesed) grillimise võlu. Viinamarjalehed muutuvad mõnusalt krõbedaks ja grillilt lisanduv suitsune maitse muudab dolma absoluutselt suurepäraseks. Täidisena kergelt grillil sulanud ja ürdimarinaadis maitsetäiuse saavutanud kitsejuust. Väga maitsev! Soovitan proovida kõigil, kes vähegi sellelaadsetest toitudest lugu peavad. Meie külalistest moodustatud toiduhindajate komisjon hindas seda rooga igal juhul kõrgelt. Toit ise valmib kahes etapis: esmalt tuleb marineerida ürtides ja oliiviõlis kitsejuust ja siis tuleb marineeritud kitsejuust keerata viinamarjalehtede sisse. Tõenäoliselt annaks väga hea tulemuse ka fetajuust ning ürte võib ka rahulikult miksida just nendest, mis parasjagu käepärast. Retsept pärineb Silvena Rowe´i ” Purple...
Mündised herned
Mündised herned on meil praegu, hernehooajal, üks lemmikuid. Kergelt läbi kuumutatud herned on imeliselt magusad, mündine maitse on kui kirss tordil. Väga mõnus lihakõrvane või ka iseseisvaks kergeks vahepalaks. Maitseb kõige paremini soojalt. Münt on kindlasti seni meil alakasutatud maitseürt. Eriti arvestades seda, kui lihtne on teda ise kasvatada. Või õigemini kipub ta pigem ise kasvama ja üsna kontrollimatult. Seda nutikam oleks münti toitudes ära kasutada, sobib ta ju suurepäraselt nii salatitesse, salatikastetesse, suppidesse ja liha maitsestamisel on münt lausa asendamatu. Siin retseptis toodud rohelistele hernestele annab värske mündi lisamine nauditava maitseerksuse, mis ideaalselt sobib noorte herneste magusa maitsega. Vaja...
Külmutatud metsmaasika-kondenspiima kook
Kuumadele kesksuvistele päevadele sobib suurepäraselt jahutav kreemine külm kook metsmaasikatega. Metsmaasika mõrkja alatooniga maitse, magus kondenspiim ning laimi-rummi hapukus-mõrkjus annavad kokku üsna täiusliku koosluse. Külm kook maitseb luksuslikult ja jahutab täiuslikult, mida rohkem kook sooja käes on, seda kreemisem täidis külma käest välja sulab. Koogi nimetatakse ka maasika-daquirikoogiks, kuna retsept sisaldab rummi (daiquiri on rumm tsitruselisega) ja retsept pärineb raamatust “500 kooki ja pirukat”. Väikesed mugandused said ka tehtud ja minu kook sai selline, nagu allpool kirjas. Põhja jaoks läheb vaja: 10-12 tk Digestive küpsist 50 gr võid Purusta küpsised köögikombainis ning sega sulatatud võiga. Suru koogivormi põhjale. Küpseta 180...
Metsmaasika ja vaarika toormoos kitsejuustuga
Kitsejuust ja metsmaasikast-vaarikast tehtud toormoos. Muud ei olegi tarvis, et üks väga suurepärane magusroog valmiks. Või siis lisa väike oksake tüümiani või melissi ka peale maitseks ja kaunistuseks. Tegevuskäik selline, et pudista üks korralik viil kitsejuustu (parema tulemuse annab suurest jämedast “halust” lõigatud ca 1,5 cm paksusega seib). Väikesel kitsejuustul on seda mõnusat pudedat keskosa vähem ja koort rohkem. Suure läbimõõduga kitsejuust sobib seetõttu paremini. Pudista kitsejuust näppude vahel magustoidunõusse, pane kitsejuustule peale paar korralikku supilusikatäit metsmaasika-vaarika toormoosi. Kaunista rohelise tüümianioksaga. Või melissiga. Super!Sama desserti võib teha erinevate moosidega – murakamoosiga on kitsejuust väga maitsev. Nii nagu ka kõikide erinevate...
Maasikad balsamico marinaadis
Üks hästi lihtne ja samas suurepärane kooslus otse Modenast ehk siis balsamico kodukandist (ei paindu minu keel nimetamast balsamicot palsamiveiniäädikaks, äädikas eesti keeleruumis ikka palju vängem kraam). Maasikahooaeg hakkab kuumade ilmade mõjul paratamatult ühele poole saama. Paras aeg veel sügavkülma varusid suruda ja viimased värske maasika magusroad maitsemeeltesse talletada. Üks hästi lihtne ja samas täiuslik dessert on maasikad balsamico marinaadis. Vaja läheb ca 300 grammi maasikaid, 2 spl tuhksuhkrut ja 2 spl balsamicot (paks ja veniv balsamico, kas siis kokku keedetud kujul või laagerdatuna, mõlemad suuremates poodides olemas).Sega maasikad suhkru ja balsamicoga, juurde võib hakkida basiilikulehti (või münti, või ka...
Maailma Kõige Parem Magustoit
Minu lapsepõlve suved möödusid kõik maal vanaema juures, kus olid olemas nii lehmad, lambad, sead, kanad, koerad, kassid ning kus suur osa vajaminevast toidust tuli oma aiast ja laudast. Mul on siiani keeruline ennast liigitada – kui suurema osa aastast saan linnaeluga päris hästi hakkama, siis kindlasti ei kehti see suve kohta. Suvi linnas ja korteris on minu jaoks ahastamapanev. Suveti tahan käia paljajalu, korjata marju, uidata metsas ja aasadel… Ma ei oska ja ei tegelikult ei taha ka elada nii, et ma ei tea, kas toomingas on juba õitsenud või mitte või kas metsmaasikad on juba valmis või mitte....
Värske soolakurk
Praeguste palavate suveilmadega on isud ja toidueelistused muutunud üsna spetsiifiliseks. Üks toit, mille peale võib lisaks kamale alati kuumal suvel kindel olla (tegelikult muul ajal ka), on värske soolakurk. Lauale pannes saab alati esimesena otsa. Kurgitegu kosmosetehnika just ei ole. Eelduseks on ligipääs värsketele ürtidele ja mustsõstralehtedele. Või siis saab abi turult, seal õnneks nutikamad tädid taibanud, et kust see linnainimene ikka mustsõstralehti saab ja viisaka summa eest lahendavad ka need probleemid. Minul õnneks kõik vajaminevad komponendid omast käest võtta. Kurkide soolamise valem on selline: 1 liitri vee kohta kulub 1-1,5 spl (jämedat) meresoola ja 1 spl suhkrut. Lisaks maitseks...
Kirsi clafoutis
Clafoutis on Prantsusmaalt 19. sajandist pärit magusroog, mida küpsetati ahjude järelkuumuses ning oma olemuselt on ta midagi pudingu ja koogi vahepealset. Või siis ahjupannkook marjadega. Või marjavorm. Hea kerge mõnus magusroog, mida saab teha erinevate marjade ja puuviljadega. Ühe tikri clafoutis retsepti olen ka oma blogisse postitanud ja selle leiab SIIT. Algselt oli clafoutis siiski kirssidega (tumedate ja väga küpsetega) ning seetõttu lisan ka kirssidega tehtud magusroa postituse.Vaja läheb:ca 2 tassitäit küpseid kirsseveidi konjakit, Amarettot vm kirsside immutamiseks (soovi korral)3 muna100 ml suhkrut (võib osaliselt olla ka pruun suhkur)120 ml piima1/2 tl soola60 ml jahu1 tl vanillisuhkruttuhkruhkrutSoovi korral jahvatatud mandleid...
Burro e salvia ehk salveivõiga pasta
Salveivõiga pasta näol on tegemist toiduga, mis meil menüüs juba mitmendat hooaega ja mida sööme siis, kui salvei piisavalt jõudu kogunud ja suvist päikest oma lehtedesse talletanud. Siinkohal on tegemist mingil määral kultusroaga – läbi selle koosluse tekkis minu ja salvei vahel üsna kirglik suhe. Eelnevalt olin küll proovinud salveid kasutada, kuid tänu salvei suhteliselt spetsiifilisele ja tugevale maitsele võib ta vales kohas üsna ehmatava tulemuse anda. Samas, saades aimu, milliseid suurepäraseid maitsekooslusi on võimalik salvei õige kasutamise abil saavutada, on minu ürdipeenral sel ürdil olnud juba aastaid auväärne koht. Selle aasta karm talv võttis paraku juba puitunud olekuga põõsalt...
Gino ehk ahjumarjad valge šokolaadiga
See imeliselt lihtne ja samas väga maitsev magustoit nimega Gino on väidetavalt pärit Rootsist ja eriti populaarne oli see 80.-ndatel aastatel ning palju kaugemalgi kui Rootsis. Piisavalt pikk aeg on möödas, et varjusurmas olnud magustoit uuele elule äratada. Valmistuskäik on lihtsamaist lihtsam. Tulemus samas üle ootuste maitsev.Valmisatada võib seda nii väikestes kuumakindlates vormides või siis ka suuremas ahjuvormis (siis tuleks toodud kogus näiteks 4-ga korrutada). Vaja läheb (ühe inimese kohta):100-150 gr värskeid marju (maasikaid, mureleid, kirsse, must- ja punaseid sõstraid, vaarikaid jne)1-2 spl suhkrut (marjad on erineva magususe-hapususega, seetõttu tuleks vastavalt marjadele suhkrukogust reguleerida)50 gr riivitud valget šokolaadi Sega marjad...