Kui pärisin laste käest, mida nemad jõululauale tahaksin ehk siis mida süda kõige enam ihaldab, kostus vastuseks: kananagitsaid. Mnjah, kui küsida, siis tuleb ka vastuseks valmis olla. Maisipaneeringus nagitsad on meil selline iseenesestmõistetav toit nagu näiteks võileib või pannkook. Vorpinud olen neid valmis parasjagu – laste sünnipäevade hiigelkogustest kuni argiõhtu kiire toidukorrani välja. Seepärast ei ole taibanud sellest isegi blogida mitte. Kuidagi veider tunduks ju kirjutada postitust sellest, kuidas juustusaia teha. Samas, kui hästi järele mõelda, siis natuke siin vist isegi retsepti ja teemat on. Ja arvestades seda, millises katkematus vaimustuses mu lapsed sellest toidust on, siis juba missioonitundest ajendatuna jagan...
Hapukapsasupp. Lihtsuse võlu.
/prindi retsept/ Mõnusat ja maitseküllast uut 2011. aastat! Peale pühade söömaaegu ihkab hing midagi lihtsat ja head. Sellesse ihalusse sobis ideaalselt meie vana hea hapukapsasupp. Hea hapukapsasupp on midagi sellist, mis soojendab alati hinge Supini jõudsin üsna spontaanselt – kodus leidus pühade ajal Ülemiste Keskuse turult ostetud Jõgeva memmede valmistatud imemaitsev hapukapsas, paar suitsutatud seasaba (täitsa kogemata avastasin selle vahva toote, Rakvere kaubamärgi all müüakse), kruupe, sibulat ja porgandit leidus kappides niikuinii: kõik see kokku annab päris hea alguse hapukapsasupi õnnestumiseks. Meile meeldib kõige rohkem ilma kartulita hapukapsasupp: tundub kuidagi ehedam. Kes aga soovib kartulit lisada, siis veidi enne supi lõplikku...
Hasselbacki kartulid
/prindi retsept/ Lihtne, efektne ja maitsev moodus ahjukartuleid valmistada. Pidulaual näevad välja tõeliste lauakaunistajatena. Mina teen hasselbacki kartuleid sageli praest ülejäänud rasvaga. Sel korral kasutasin pardipraest järelejäänud tüümiani-küüslaugumaitselist pardirasva, millele ei olnud enam vaja ühtegi maitseainet lisada. Väga hästi sobib ka searasv, mis on seapraest üle jäänud ning millel palju häid maitseid juba eelnevalt juures. Vaja läheb: sobilik kogus kartuleid, soovitavalt ühesuuruseid praerasva, võid või õli – vastavalt sellele, mida on käepärast ja millist maitset keegi eelistab soola-pipart soovi korral parmesani juustu pealepuistamiseks soovi korral maitsestamiseks muskaatpähklit, jahvatatud paprikapulbrit, ürte vm meelepärast maitseainet Koori kartulid ning lõika terava noaga puulusikale asetatud kartulisse...
Kanamaksa terriin. Pühadeks ja argipäevaks
Terriin on prantsuse päritolu roog, mis sarnaneb kõige enam meil levinud pasteedile. Samas erineb terriin pasteedist nii valmistuviisi (vesivannil kuumutamine) kui ka konsistentsi (tükiline) poolest. Terriini valmib üsna lihtsa vaevaga ja maitseb väga mõnusalt. Mina kasutan nii võileiva peale, niisama viiludena, salatile lihaseks lisandiks jne. Terriini iseloomustab sageli mõnus maalähedane ürditega õilistatud maitse ning mõnusalt mure tekstuur, kus peenekshakitud massile assisteerivad suuremad tükid. Terriini valmistamiseks kasutatakse spetsiaalseid kaanega piklikke kandilisi vorme (nagu pildil taustal näha), kuid ilma igasuguse probleemita võib terriini valmis teha nii keeksivormis või mingis muus sobivas küpsetusnõus. Kaane puudumist asendab foolium, millega kaetult tuleb tuleb terriin täpselt sama maitsev...
Life is like a box of chocolate…
Jõuluaeg, maiustused, kommid on lahutamatud. Laste jõulupakkide komme leiab veel jaanipäeva paikugi diivani vahelt. Aastast-aastasse ja perest-peresse korduma kippuvate jõulukaupade ostmise-kinkimise asemel võib ise midagi meisterdada, kuhu saab enda käesooja ja tegemise kirge sisse põimida ning hiljem karpi veel jõulusoove juurde sosistada. Kommide puhul on hea asi see, et puudub võimalus ka mittekerkimiseks, ärakõrbemiseks vms. Ja maitsevad isetehtud maiustused hullupööra hästi. Alustuseks väike viide šokolaadi sulatamise kohta. Täpsem ja detailsem info on kirjas SIIN. Soovitan väga üldjoontes läbi lugeda, muidu võib tulemuseks olla ülekuumenenud šokolaadikängar, millega ei tee mingeid trühvleid. Eriti kardab ülekuumutamist valge šokolaad. Mina kasutan šokolaadi puhul kas vesivanni või siis...
Jõuluvürtsidega punane ahjukapsas
/prindi retsept/ See kapsas sai kohe meie lemmikuks kui esimene kord ära proovitud sai. Ei oskagi muud öelda, kui et kapsas on väga maitsev ja valmistada on lihtne. Arvestada tuleks vaid pika ehk 3-tunnise haudumisajaga. Sobib eriliselt hästi pardilihaga – magus, vürtsidest küllastunud ja pehmeks haudunud kapsas täiendab hästi nii pardifileed kui ka pehmeks haudunud ja krõbeda nahakoorikuga pardikonfiid. Retsept on algselt pärit Rick Steini “French Odyssey” raamatust. Tänu jõuluvürtsidele sobib ideaalselt ka jõululauda kaunistama. Vaja läheb: 500 gr punast peakapsas, peenteks ribadeks lõigatuna 2 tugevama ihuga hapukat õuna, kooritud ja tükeldatud 2-3 sibulat, peeneks hakitud 1/2 tl jahvatatud nelki 1/2 tl kaneeli...
Lumivalge teki alla peidetud kõrvitsapiparkook
/prindi retsept/ Jõuluootus on mõnus aeg. Kõik küpsetised lõhnavad magusalt-vürtsiselt tekitades hinge mõnusa ootusärevuse. Tuleb tunnistada, et see ootus on isegi mõnusam kui kättejõudvad pühad ise. Selleaastane lumeuputus sobib ideaalselt jõulumeeleolu tekitamiseks. Valge, vaikne, puhas ja karge. Ka kook ei pääsenud valge vaiba alla mattumisest. Mulle meeldivad jõulumaitselised küpsetised väga. Sellist lõhnabuketti ei tekita tuppa miski muu, kui vürtsidest pungil jõulusai. Sel korral sai koogile mahlasust lisatud veel kõrvitsaga, mis sobib ideaalselt piparkoogivürtsidega. Retsept sai selline: ca 2,5 dl kõrvitsapüreed (lõika kõrvits kuubikuteks, pane ahju 180 kraadi juurde küpsema kuni kõrvits on pehme ja püreeri kõrvitsatükid) 3 dl suhkrut (minul oli pooleks...
Keeletarrend hernestega ehk poolel teel süldi poole
/prindi retsept/ Mul ei ole süldi vastu midagi. Vastupidi, head sülti söön alati meeleldi. Minu ema keetis väga head sülti. Väga suurtes kogustes ja üsna sageli. Kui süldimaterjal keedetud sai, siis käsutati lapstööjõud süldimaterjali lõikuma. Seda oli tavaliselt terve kuhi. Kleepuvat seakõrva-jalga tükeldades möödusid minu lapsepõlves liigagi paljud tunnid. Protseduuri lõppedes tundus kogu maaim olevat kleepuvaks muutunud ja seakõrva lõikamise krõmpsatus kostis kõrvades veel magama jäädeski. Järgneval paaril nädalal sõime sülti hommiku-, lõuna- ja õhtusöögiks. Äädikaga, sinepiga, kartuliga, leivaga, mädarõikaga jne. Ajapikku sigines majapidamisse jälle mõni süldivaba kauss ja umbes poole kuu pärast sai jälle hommikueineks putru, võileiba või omletti. Emme kallis, palun...
Lumevangide menüü. Lamba-sibula pirukad, puravikurisoto ja piparkoogitrühvlid
Täna olime lumevangis. Olles küll vaid 10 minuti kaugusel Tallinna kesklinnast (seda siis ilusa ilma ja ladusa liiklusega), on meie pere päev möödunud tõdemusega, et täna on tsivilisatsioon kättesaamatus kauguses. Hommik algas sellega, et kella viiest kargas autosse pereisa, et kell kuus väljuvale lennukile jõuda. Umbes tund peale väljumist käis korra kodus, et ülikond sportlikuma vormi vastu vahetada ning naaseda autot välja kaevama. Milleks kulus kokku tagasihoidlik 5 tundi. Samasse teeotsa jäi veel kinni 3 autot ning selle lumetormi saagiks jäi 1 ATV lumesahk ja ühe džiibi sidur. Väga suurel hulgal kinnijäänud autode juhtide ennastsalgavat pingutust niikuinii. Sellise lumemustri oli...
Pikalt haudunud seakülg mee-sinepi marinaadis.
Seaküljest kui ühes hõrgumast sealiha tükist sain aimu “Siga ninast sabani” ürituse raames. Tallinna restoranides pakutud sealihahõrgutistest oli reeglina kõige ahvatlevamad ja enim mällu sööbinud just nimetatud sealiha tükist valmistatud pikalt haudunud mõnusalt läbikasvanud praed. Vaheldumisi laotunud taisemad ja rasvasemad kihid hakkavad pikalt haududes mõnusalt koostööd tegema – tailiha saab mahlasust ülessulavast rammusast vahekihist ning rasvasem vahekiht jälle muutub mõnusaks nesteks ning ei meenuta enam millegagi lasteaiast pärit valulist mälestusest pekist ja peki sundsöömisest. Vastupidi – kaua maitseainete ja oma mahlade sees haudunud sea rammusamad tükid muutuvad pea suussulavaks. Meenutavad ehk veidi üdi olekut, selline rikkalik, natuke patune, lihahimu õrritav. Olen tõeliselt üllatunud, kui palju ülivõrdesse kanduvaid võrdlusi tõi minu suule...
Stollen. Martsipanitäidisega mahlane jõulukringel
Rikkalik, martsipanise täidisega ning külluslikult puuviljane-pähkline sai on kui jõulude sümbol. Kokku ei tohi hoida millegagi. Sai on valmistatud sakslaste jõulusaia Stolleni stiilis, kus saiale saab pidulik rüü selga tõmmatud likööris leotatud rosinate-jõhvikate, apelsini- ja sidrunikoore ning kringli sisse peidetud martsipani toel. Sarnaseid külluslikke jõulusaiu leiab mitme Euroopa riigi köögist. Saia võib teha ka ümmarguse ringina, kuid mulle meeldib just kringliks keeratuna ning sidrunise glasuuriga viimistletuna. Vaja läheb: 500-550 gr jahu 1 pk kuivpärmi 1 dl suhkrut ½ tl soola Veidi jahvatatud kardemoni 1 sidruni ja 1 apelsini riivitud koor 50 gr rosinaid 50 gr kuivatatud jõhvikaid 0,5 dl Cointreau’d, Vana...