Hetkel tundub toidublogijate lemmikteemaks olevat suvikõrvits. Uputab! Kõigil, kel suvikõrvits aias kasvamas, tuleb rakendada oma fantaasiat ja energiat selleks, et pealekasvav laadung kuidagi ära tarbida või tarbimiskõlbulikult säilitada. Aet oma blogis andis Evelin Ilveselt pärineva väga intrigeeriva võtme, kuidas suvikõrvitsast šokolaadikooki valmistada. Tasub kindlasti järeleproovimist. Mina omalt poolt täiendaksin suvikõrvitsast meisterdatud pannkookide, täidetud kujul küpsetamise, pirukategemise, koogivalmistamise, pajaroogadesse paigutamise jne jada suvikõrvitsa saiaga. Maitsev ja mahlane mõnus suutäis, suvikõrvitsa mahlasus, kitsejuustu soolakas maitse ning tüümiani ürdine paitus muudavad selle saia nauditavaks isegi ilma igasuguse võileivakatteta. Näiteks minu laps, kes on deklareerinud, et ta kitsejuustu ei söö, sööb seda saia kahe...
Fiori di Zucca Ripieni
…ehk mozzarella ja anšoovisetäidisega praetud kõrvitsaõied. Kõrvitsaõite ihaluse ajas mõni aeg tagasi mulle peale Mari-Liis oma blogis. Tuli kohe meelde, kuivõrd hõrgult maitsevad need kaunid kollakas-oranžid õied. Lisaks sellele on sellise toidu söömine tõeliselt esteetiline nauding ehk seda toitu on võimalik ka silmadega süüa. Mure oli selles, et sel aastal ei olnud mul endal ühtegi kõrvitsalist kasvamas ning teadupärast kõrvitsaõied just tavapärane poekaup ei ole. Turult neid ka ei leia.Nii lasingi kuuldavale hädakisa ja õnneks leidub häid inimesi, kes oma kõrvitsaõied olid nõus ohverdama minu köögi ja kõhu heaks. Aitähhh, Naša! Algust tegin kõrvitsaõite söömisega oma ühe armsaimas kokaraamatus soovitatud...
Kahte moodi täidetud paprikad
Nami-namis on kooskokkamise teemaks juba mõnda aega täidetud köögiviljad. Seetõttu tundus mulle ühel hetkel oma köögilaual laiutavaid tomateid-paprikaid vaadates olevat saabunud õige hetk teemaga haakuda. Tegelikult ju mõnus moodus kiiresti, maitsvalt ja põnevalt süüa saada. Tegin hakatuseks kahte sorti paprikaid. Punastele läks peale poolitamist sisse:1 noaküljega puruks litsutud küüslauguküüs1 väike tomat (võib lõigata pooleks või jätta terveks)1 korralik viil mozzarella juustupaar lehte basiilikut1-2 anšoovisefileedveidi pipart ja soola. Kõike seda tuleks piserdada oliiviõliga ja küpsetada siis niikaua, kuni roal on küpsenud välimus. Nii pool tundi umbes. Väga mõnusalt segunenud ja kokkuküpsenud maitsetega kooslus. Valmistamine on ka kiire ja lihtne. Enne ahjupanekut...
Unetus Pärnus
Möödunud nädalavahetusel ehk suve viimase kuu keskpaigas maandusime Pärnus. Kutsuvaks tulukeseks Augustiunetus ning teisalt kuklasse hingav teadmine, et augusti keskpaigas võib kuumalaine olla selle hooaja viimane (mis praegust ilmapilti vaadates nii vist läkski). Mõtlesime, et naudime veel suve ja kodulinna. Mida me ka tegime ja oli tõesti üks nendest nädalavahetustest, mis aitavad külma ja pimedat aega üle elada! Ma olen Pärnusse järjest rohkem ja rohkem armumas! Soojade suviste ilmadega ei ole mõnusamat kohta ilma peal, kus päevi õhtusse veeretada just nii, et puhkamise eesmärk oleks 120%-liselt täidetud. Väljud hommikul, et Jahtklubis hommikusööki süüa ja saabud tagasi ühe paiku öösel (muidu...
Metsmarjakattega kreemjuustutort
… ehk tort ämma sünnipäevaks 🙂 Õnnelikud on need, kel sünnipäevad suves ja kes saavad nautida värsketest marjadest kooke ja torte. Ämma sünnipäevaks sai ka meisterdatud hooaja marjadest ehk mustikatest ja metsamarjadest kattega rikkalik ja kreemine kreemjuustutort. Sama tordi võib teha ka toorjuustuga, kuid mina kasutasin seekord mascarpone juustu, mis andis eriliselt hõrgu maitse ja siidise konsistentsi. Tordi põhi: 12 Digestive küpsist 50 grammi võid 4 spl muscovado suhkrut Purusta küpsised köögikombainis ning sega sulatatud võiga ja suhkruga. Suru küpsetuspabriga kaetud lahtikäiva koogivormi põhjale. Minul oli 24 cm diameetriga vorm. Kreemjuustu täidise jaoks läheb vaja: 500 gr mascarpone kreemjuustu (või...
Aprikoosimoos
Aprikoosimoos on minu talvevarude riiulil juba kümmekond aastat. Alguse sai kõik sellest, kui me mõnda aega perega resideerusime Tšehhis. Seal katsetasin kohalikest aprikoosidest ja virsikutest moosi keetmist ning tuleb tunnistada, et eelpool mainitud viljadest saab väga-väga maitsva keedise. Maasikamoos jääb muidugi mooside kuningaks, aga auhinnalisele kohale võiks aprikoosimoos kandideerida küll. Eriti praegu kui on võimalik saada väga magusaid, pehmeid, parajalt küpseid aprikoose. Meenub veel see, et kümmekond aastat tagasi ei olnud Eestis veel liiga hästi levinud tarretava moosisuhkru kasutamine. Aimu selle valmistusviisi mugavusest sain just Praha perioodil – seal pakuti erinevaid variante tarretavatest moosisuhkrutest alates 1:2 (1 kilo marju, 0,5...
Lõhe-ceviche
Või siis ka lõhe-seviche (esineb mõlemat kirjapilti ja ma tõesti ei tea, milline on õigem kui teine). Seviche/ceviche on tsitrusemahlas (kõige levinum on laimimahl) marineeritud toore kala ja/või mereandide nimetus. See valmistusviis on levinud Lõuna- ja Kesk-Ameerikas ning lisaks tsitrusemahlale kasutatakse ka tšillipipart, sibulat, tomatit, küüslauku jne (variatsioone on päris palju). Häälduse, nagu ka nimetuse osas, on andmed erinevad. Epicurious.com pakub välja sellise(d) häälduse(d): [seh-VEE-chee, seh-VEE-cheh, seh-VEESH] Mina olen harjunud hääldama viimase variandina toodud moel. Tegemist on sedavõrd ülimaitsva ampsuga, et olen seda sunnitud tegema üsna väikestes kogustes (kui ma just suuremat hulka külalisi ei oota). Põhjus on üsna proosaline...
Põldmarja-kohupiima plaadikook purukattega
Eile käisin korra võsas, jalasääred on mõnusalt ära kriibitud nagu rahutul rüblikul, aga suur topsitäis põldmarju sai ära toodud! Tegin siis põldmarjadega kohupiima plaadikoogi. Tegelikult võiks selle koogi nimi mis-iganes olla, sest seda annab teha igasuguste marjade ja puuviljadega. Perenaise fantaasial tuleb ainult lennata lasta ja põnev on katsetada erinevaid kooslusi – kas aprikoosidega, õuntega, sõstardega, mustikatega jne. Sobib ka sügavkülmast võetud marjadega valmistamiseks. Meie peres on see kook olnud ka selline aegumatu klassika, mida suudan kasvõi kinnsilmi teha ja toiduainete kogused on ka ammuilma juba pähe kulunud (sageli komponeerin lähtudes külmkapi varudest). Maitseb eriti hästi värskena, kui kohupiimakate on...
Vahel asjad lihtsalt on õiges järjekorras
Eelmisel nädalal ostsin ja lasin endale koju tassida vanaaegse sinise laua. Ühtlasi otsustasin oma minimalistlikus stiilis kuubikujulise jämedajalalise köögilaua garaaži nügida. Ei ole mu segane loomus loodud ikka liiga rangejoonelise ja lakoonilise stiili jaoks. Lauda ostes takseerisin tema tumesinist – sellise värvi nimetus peaks olema “marine” – värvust. Ei olnud päris minu teema. Otsustasin suvist aega kasutades veidi õuetingimustes värvieemaldusega tegeleda ja siis töö käigus edasi otsustada, millise meetodiga teda edasi töötlema asun. Värvi maha kaapides selgus, et tumesinise värvikihi all on peidus veel valge värv, mis liivapaberiga üle hõõrudes andis sellise tulemuse: Tumedam sinine muutus liivapaberiga üle hõõrudes kirkaks...
Struudel koduaia õuntest
Õunastruudel on aegumatu klassika. Vahel ei tahagi muud, kui rikkaliku õuna-kaneeli-rosina täidisega pealt krõbedat ja kihilist struudlit koos vaniljejäätisega. Eriti hästi maitseb esimeste koduaia õuntega. Valmistustuskäik ei ole ka keeruline. Filotaina puhul tuleb mõnda olulist asja meeles pidada, siis ei nõua sellega sahmimine suuremat vaeva. Loomulikult võib samasuguse struudli ka lehttainaga valmistada.Filotaina käsitlemise reeglid:– aseta tainas KUIVALE kergelt jahuga kaetud lauale, vesi-õli-jm vedelikud mõjuvad tainakihte kokkukleepiva liimina– ettevalmistamist ootavaid tainakihte hoia kergelt niisutatud köögirätiku all, õhk on filo vaenlane nr 1 – järelejäänud tainakihid rulli kohe uuesti kokku, pane pakendisse, sule õhukindlalt ja hoia külmkapis. Kasuta ära mõne päeva jooksul–...
Aias on august
… ja menüüs on õunastruudel oma aia õuntest. Puudelt mahapotsatavate õunte hääl ja aias leviv õunalõhn viitavad paratamatult sellele s-tähega aastaajale, mille lähenemisega tuleb hakata leppima. Peale nii suurepärast suve, mis jätkuvalt kestab, võib sellega isegi leppida. Ilmataat on tegelikult üks vahva vana! Astrid on oma täies värvikirevuses õitsemas * Koduaia õunastruudli retsept on lähiajal tulekul 🙂
Ihast jalakate all
Olen sel hooajal suvelavastuste puhul valiv. Täiesti objektiivsetel põhjustel, kuna titehoiu organiseerimine selleks, et kusagile Eestimaa nurka sõita, on piisavalt vaevanõudev üritus (meil paraku ühtegi valvevanaema käepärast pole) selleks, et eelnevalt veidi maad kuulata ja eeltööd teha. Küsinud eelnevalt asjatundjatelt, jäid sellesuvistest etendustest kõlama soovitused Tartusse “Põrgupõhja uut vanapaganat” ja Kurgjale “Iha jalakate all” vaatama minna. Põrgupõhjaga läks paraku nii, et selleks ajaks kui hakkasin pileteid ostma, oli etendus juba mängukavast maha võetud. Kahju! Oleks kindlasti tahtnud üle vaadata. Kurgjal etenduva “Ihaga jalakate all” läks veidi paremini. Ära me seal käisime. Ilm oli jällegi üks neist lugematutest sumedadest-soojadest suveõhtutest, mis...