Minu viimase aja üks suurepärasemaid avastusi hommikusöögi valdkonnast on olnud kaerakliid. Nisukliisid kasutan juba ammu. Nisukliid on sellised saepurulaadse olemisega kergelt lendleva olemusega teravilja jääksaadused, mida saab segada edukalt leiva, sepiku, putrude jpm sisse.Iseseisvalt tarbimiseks jäävad ehk liiga tervislikuks (loe: mitte eriti maitsvaks) Aga kaerakliid! See on hoopis teine ooper. Selline mõnusalt magus, mahlane ja tummine ja lisaks kõigele muule veel uskumatult kasulik. Pakendil on väide, et kaeraklii on täisväärtuslikuim teraviljadest ning ühtlasi aitab nii kolesteroolikolli kui kõrgvererõhutõve vastu. Leida võib seda jahude ja putrude riiulilt ning Veski-Mati kaubamärgi alt. Mina varustan ennast Prismas ja seal kaeraklii täitsa ilusti olemas....
“Mis sa sinna täpselt panid?” ploomi-martsipanikook
Võttes täna vastu 3 kõnet, mis algasid kõik sõnadega: “Mis sa sinna koogi sisse täpselt panid?” kusjuures kõik need küsimused olid ploomi-martsipanikoogi kohta seda maitsnutelt, ei jää mul muud üle, kui kiiresti see imelihtne retsept ka oma blogisse kribada. See kook on tõesti väga lihtne ja nagu sageli juhtub, on lõpptulemus pöördvõrdeline perenaise panustamisega. Peaaegu ei mitte midagi tehes tuleb tulemuseks hästi maitsev kook ja võlukomponentideks on siin martsipan ja ploom. Magus mandline maitse harmoneerub mahlase hapuka ploomiga täiesti ideaalselt. Retsept ise on selline, et põhja jaoks läheb vaja kõige tavalisemat muretainast (kuigi saab teha ka pärmi-lehttaina või ka lehttainaga)....
Emade ketšup
Esmalt sellest, miks ma selle hoidise emade ketšupiks olen ristinud. Nimelt tegi üsna sarnast tomati-sibulahoidist minu ema ja nimetas seda siis ketšupiks. Ma olin lapsena siiralt veendunud, et mu ema on pimedusega löödud. Mul oli kohe kahju oma emast ja tema lihtsameelsusest. Ketšup oli minu jaoks Globuse kaubamärgi all müüdav klaaspudelisse pakendatud magus tomatikaste, mida sai hea vedamise korral meie kodu kõrvalmajas asuvast Kaubandusvalitsuse kohvikust. Defka värk oli see ketšup. Ja oi kui hästi maitses. Kui veel viinerit ka kõrvale sai, siis oli paras pidupäev. Aga kui see Bulgaaria Globuse ketšup otsa sai, siis ei jäänud vahel muud üle, kui...
Kабачковая икра ehk suvikõrvitsast üks mõnus vürtsikas salat
Vahel on ikka kulda väärt otselink slaavi kogukonna – täpsemalt köögi – esindajaga. Minu armas inspiratsiooni- ja ideedeallikas on Naša, kes on imetore inimene ka siis, kui ta köögist välja tuleb. Päritolult Peipsiäärsete vanemate tütrel on tema kodus riiulil minu jaoks hindamatu väärtusega retseptide kogu. Ja ta ei ole üldse kade ning jagab suurima heameelega oma perekonna uuemaid ja vanemaid reliikviaid. Olen juba aastaid olnud sõltuvuses Naša tehtud hoidistest. Minetades igasugu au- ja häbitunde, lasen endale Našal külas olles perenaisel tarida välja hoidiseid ja naudin neid hetki kõikvõimalike kabatšoki ikrade, marineeritud tomatite-paprikate ja muu väärt kraami keskel. See hoidiste koolkond...
Lugedes venekeelset perioodikat ehk täiesti teistmoodi kihiline õunapirukas
Mul on viimasel ajal uus hobi. Nimelt olen avastanud enda jaoks venekeelsed ajakirjad. Täpsemalt toiduajakirjad. Täitsa vahva lugemine ja mulle meeldib nende ajakirjade totaalne erinevus lääne päritolu ajakirjadest – trükk on vahel kehvavõitu, pildid on mõnikord apetiitsed ja teinekord jälle mitte nii väga, lehepinda ei kasutata suurte kaunite fotode jaoks, vaid ikka palju retsepte ühel lehel ja siis veel see toitude eripära. No mulle lihtsalt meeldib leida eraldi rubriiki Gruusia toitudest (näete! toidumaailmas ei mingit vaenutsemist), teist rubriiki hoidistest (kus alates sissetehtud boršipõhjast-seeneseljankast kuni marineeritud füüsaliteni välja), kolmandat sibulateemalist, neljandat kompottidest jne. Ja siis see küpsetiste rubriik! Slaavi mõjutustega koogid-pirukad...
Heeringamari koduleival ehk suhtle õigete inimestega
No ei jõua mina ära oodata, kui Mari-Liis selle heeringamarja postitusega välja tuleb. Andesta, Mari-Liis, mulle mu kärsitus! Näpud kihelevad juba mõnda aega sellest kirjutama ja oma koju sattuvate külaliste seas levitan juba mõnda aega heeringamarja usku. Ja mina sain esimest korda aimu heeringamarja võlust just tänu Mari-Liisile. Järeldus: suhtle õigete inimestega! Esmalt ei oska ma ennast ära kiruda, et mina, kes ma pean ennast eelarvamustevabaks katsetajaks ja kodanikuks, kes alati kõik uued ja huvitavad asjad ära proovib, suutsin aastaid mööda käia heeringamarjast. Teate ju küll: “Kõik need aastad reas, mis on minust mööda läin’d, kui lootusetult pime olin õnne...
Kaerahelbe-purutaina pirukas mustikatäidisega
Mingi kinnisidee ajel on mul sel hooajal vajadus sättida ühte küpsetisse kokku kaer ja mustikad. Iga kord saan muidugi ka kinnitust, et metsane mustikamaitse ja maalähedane kaerane mekk sobituvad ideaalselt. Esmalt õnnestus kokku sobitada see väga maitsev kaerasel põhjal mustikakook beseekattega, mis sai auväärse tiitli “kõige parem mustikakook”. Nüüd sai tehtud kaerahelvestest ja võist mõnus purune ja krõbe tainas ning sinna vahele sätitud mustikaid. Tulemus jälle täiesti suurepärane. Tegelikult söötis selle idee mulle ette mingi üliaktiivne reklaam, mis ühele toiduleheküljele sisenedes samalaadse koogiga pildi mulle üle terve ekraani laotas. Enne, kui nurgasolevat ristikest reklaamist vabanemiseks vajutada jõudsin, suutsin registreerida, et...
Saare naiste tomatiplösö
Moo meelest on see üks mönus plösö. Olen seda ikka vahel teinud, kui köögikapile on seisma jäänud mõned plekilised õunad ja tomatite pealekasv vajab reguleerimist. Selline mõnus lihtne lihakõrvane käepärastest algainetest. Algne retsept on pärit “Hoidiste” raamatust (tegelikult ikka pigem Saare naistelt), omalt poolt olen hakanud lisama tšillipipart, kaneelikoort ja koguseid veidi kohendanud. Algne retsept jätab koostisained ka peenestamata, aga meile meeldib just selline täiesti plösöks tehtud plösö. Valmistamiseks läheb vaja 2 osa tomateid, 1 osa sibulat ja 1 osa õunu. Näiteks 1 kg tomateid, pool kilo tomateid ja pool kilo õunu. Selle koguse peale kulub 1-2 spl 30%-list äädikat,...
Ise tehtud. Hästi tehtud. Facebook´is
Blogi leheküljel on nüüd oma pesa ka Facebook’is. Kõigest ei moodustu alati blogipostitust ja vahel on mõned mõtted ja teated liiga kaduvliku loomusega, et nendest veebipäevikusse eraldi postitust kirjutama hakata. Seetõttu tundus hea mõte luua oma blogile lehekülg FB-sse, kus saab kiirelt jagada operatiivset infot, anda märku uutest postitustest blogis ja vajadusel tekitada ka arutelusid huvipakkuvatel teemadel. Seega, kui tahad osa saada blogi tegevusest sotsiaalmeedia kanali kaudu, klikka lihtsalt blogi paremas servas olevat nuppu “Like” ja tere tulemast!
Peedisõber graavilõhe, seltsiks tilli-sinepikaste
Graavilõhe on mõnus suutäis. Kappi satub ikka vaheldumisi kas lihtsalt soolatud lõhefilee või siis suvel, kui tillil võimas värske maitse, ka Rootsi päritolu graavilõhe (Gravlax). Valmistamine on imelihtne eeldusel, et jagub kannatust minimaalselt ööpäev oodata. Aga tulemus on alati mõnus. Lõikad mustale leivale õhukesi viile, laotad ohtralt tilli-sinepikastet peale, piserdad veel veidi sidrunimahla ja jahvatad musta pipart ja mõmised rahulolust. Hästi sobituvad leivale lõheviilude alla ka küpse avokaado viilud – proovige järgi, väga maitsev kooslus. Aasta-paar tagasi sain ajakirjast Delicous veel geniaalse idee – lisaks tavapärastele graavilõhe marineerimise komponentidele võib lisada ka riivitud toorest peeti. Maitset annab ta veidi, kuid see värvide mäng,...
Shakshouka/Shakshuka
See on üks neist toitudest, mille puhul peale esimest maitsmist tekkis minul tahtmine toolilt püsti karata ja võidukalt tantsiskledes oma leidu tähistada. Maitsekombinatsioon on minu jaoks täiusliku kategooriast. Shakshouka on VÄGA HEA! Koostisainetest lähtudes on tegemist mõnusa suvise toiduga, mis maitseb kõige paremini suviste sibulate-paprikate-tomatite koosluses. Korralikult kollase südamikuga munad veel lisaks ja üsna lihtsalt valmiv pajatäis superhead toitu ongi laual. Põhja-Aafrika või Iisraeli päritolu (igal allikal on shakshouka päritolu kohta oma teooria alates Tuneesiast, Süüriast, Egiptusest, Alžeeriast, Liibanonist, Marokost kuni siis Iisraelini välja ja tõenäoliselt liiguvad head ideed piiriüleselt) shakshouka on just mida sellist, mis minu maitsemeeled nurruma timmib. Vastavalt valmistaja soovile ja sööjate soole (mehed...
Põhjaka lummus
Tõenäoliselt on kõik, kes vähegi toidublogisid jälgivad, märganud viimasel nädalal kõige populaarsemat teemat. Kõigi meeltes ja keeltel kõlab võimsa akordina Põhjaka. Põhjuseks on esmalt muidugi see, et 14 blogardit (ikka teate ju seda, et toidublogija + õgard = blogard) sättisid end ühel juulikuu õhtul laua äärde ja maitsesid head-paremat, mida Põhjaka poisid meile pakkusid. Teine, ja olulisem põhjus on see, et see mingi müstiline Põhjaka lummus tuli ka meile peale ja muutis meid nii headeks, niiskesilmalisteks, õnnelikeks ja sõbralikeks.Kõik tahtsid oma emotsioone jagada. Ja sellel kohal on mingi lummus! Eriti hästi avaldub see õhtuvalguses, mis maalib vana maja, põlispuudega õue ja lihtsad...