Kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem (Kaarma) Haugiliha on magusa maitsega ja paljude kalasõprade lemmik. Haugiliha täidisega pärmitainast pirukaid võib kirjeldada tõeliselt mõnusa ja mahedana. Pärit on selline kooslus Vene köögist. Koheva pärmitainast ümbrise see on klassikalised kala kaaslused – till, keedetud muna, hapukoor. Kõige lihtsam on pirukate valmistamisel kasutada juba valmis haugifileed, aga julgemad ja oskajamad võivad haugiliha puhastamise ja fileerimise ka ise ette võtta. Kuna haugiliha kipub ka veidi kuiv olema, siis võib pirukatäidisele lisada veidi suitsupeekonit. Aga ainult veidi, et havi magus ja mahe maitse ikka alles jääks. Tainas: 250 ml piima 2 muna 100 gr...
Forelliäkine
Mis kala keegi otsib, seda ta saab (Kihnu) Äkine on üks rannarahva seas väga laialdaselt levinud mooduseid, kuidas värske kala kiiresti ja kerge vaevaga mõnusaks suutäieks saab. Äkist tehakse kõige sagedamini siiast, kuid paraku on viimastel aastatel kodumaine siig järjest haruldasemaks muutumas. Kui siiski õnnestub siiga leida, siis tuleks kindlasti enne veenduda ka selles, et tegemist oleks merekalaga. Siseveekalasid toorena süües võib sööjat ähvardada parasiidioht. Vaja läheb: 0,5 kg forellifileed 2 sibulat, hästi õhukesteks ratasteks või viiludeks lõigatuna 2 spl jämedat või värskelt jahvatatud meresoola Värsket jahvatatud musta pipart Sorts valget viina Lõika forellifileest 3-5 mm paksused ribad. Puista kausi...
Marineeritud luts
Parem üks luts kui kaks vähka (Maarja-Magdaleena) Lutsust ei osata lugu pidada. Kas on põhjuseks selle kala libe ja limane nahk või eelarvamused? Marineeritud lutsust magusamat ja mõnusamat kalaampsu annab leida. Lutsu on nimetatud ka vaese mehe angerjaks ja marineeritud lutsu magus-mahe maitse meenutab tõepoolest veidi seda kodumaiste kalade kalleima otsa esindajat. Vaja läheb: 1 kg lutsu 0,5 sl soola Marinaad: 0,5 liitrit vett 2 loorberilehte 5-7 tera valget pipart 5-7 tera vürtsi 0,5-1 sl suhkrut 2 sl 30%-list äädikat Puhasta luts, hõõru nahalt soola abil maha limakiht. Pese voolava vee all kala puhtaks ning puista soolaga üle. Lase seista...
Rabarberikook biskviitkattega. Puhas klassika. “Meie Mark” kakao ja natuke heietusi lisaks
NB! Algul sattusin heietama, kes tahab rabarberi-biskviitkoogi retsepti kiirelt leida, kerigu postituse allosasse 🙂 Mõned asjad on ühist kultuuriruumi jagavatele inimestele märgilise tähendusega. Lisandub veel ühise aja mõiste ja nii tulebki välja, et kodeeritud sõnumid, nagu näiteks “Mis kinni ei jää, saab kinni löödud”, “Ei kommentaari” või ka “Ei ole see aasta see luuletus” tähendavad midagi eelkõige neile, kes tausta teavad. Täpselt sama “kes teab, see saab aru” tunne tabas mind ühe ajatu klassiku ehk biskviitkattega rabarberikoogi postitust kirja panema asudes. Ei ole vist vähimatki vajadust selgitada, millega on tegemist. Kui leidub mõni eestlane, kes ei ole näinud ega saanud sedasorti kooki (olgu ta...
Spargli ja brie-juustu quiche ehk mõnel kohe on naabritega vedanud
Alustuseks pean laskma kuuldavale ülistuslaulu oma rohenäpust naabrinaisele, tänu kellele on mul juba aprilli viimastest päevadest olemas nii koduküla rabarber kui ka … spargel! Ma ei uskunud esmalt oma silmi, kui keskmine poja naabrinaise saadetise köögilauale laotas. Täitsa kodumaine õrn värske spargel ja juba praegu. Tänud sulle, Edith ja eriti suur tänu selle eest, et raatsid sedavõrd väärtuslikku kraami jagada! Need mõned õrnad sparglioksad oleksin ma võinud ilma suurema probleemita üksi ja kohemaid ära süüa. Näiteks SELLISEL moel. Samas tahtsin esimesesi sparglihetki kogu perega jagada ja siis tundus mõistlik teha üks mõnus pirukas. Värskest pirukast jagus ka spargli kasvatajale paar tükikest tänuks saatmiseks. Kuna värske spargel on...
Rabarberipirukas – lihtsuse võlu
Esimese hooga hakkasin ikka rabarberikoogist rääkima, aga siis paigutasin oma koogi pigem piruka kategooriasse. Selle rabarberitäidisega küpsetise loogika on nende lõputute pie-tüüpi pirukaliste perekonnast. Inglisekeelne nimetus olekski rhubarb pie, mitte rhubarb cake. On ta siis pirukas või kook, mõnusaks teeb selle küpsetise lihtsuses peituv võlu. Rabarberil on siin võimalus hiilata. Välimuselt see kook või pirukas väga jalust ei niida, kuid puudujäägid visuaalis teeb tasa rikkalik mahlane hapukas maitse. Seda tüüpi koogid kipuvad saama ka kokandusportaalides kõrgeimaid reitinguid ja, tõepoolest, raske on midagi mõnusamat ette kujutada, kui üks mahlane kuum hapukas pirukas ja külm vaniljejäätise pall seal kõrval. Kusjuures rabarber on pärit mu...
Värsket tinti, mõtelge!
Värske meretint on minu jaoks kultuskala. Olles üles kasvanud Pärnus, oli kindel see, et ühel kevadisel hetkel tuli meretint Pärnu lahte ning meie kodu kööki sigines värske kurgi sarnane lõhn. Meretindi teine nimetus on ka kurgikala ning see kirjeldab üsna täpselt seda ainuomast lõhna. Mulle väga maitses värskelt praetud tindikala. Magus ja mahe, erinev kõikidest teistest kaladest. Ning kes veab paralleele Peipsi tindiga, siis need on ikkagi kaks päris erinevat kala. Siis kulges elu nii, et tulin Tallinnasse äää ja unustasin tindikala hästi paljudeks aastateks. Armastus tindikala vastu oli varjusurmas. Kui aga sel aastal juhtusin kuulma, et aeg-ajalt liigub meretinti ka Põhja-Eestis,...
Maasikatega Pavlova, kuhu peidetud rabarberi-ingveri vahekiht ja tume śokolaad
Selle Pavlova nimi võiks olla ka teravamaks tuunitud Pavlova. Miks ma klassikat tuunima hakkasin? Põhjus on lihtne: nimelt tekitas minu elu esimene Pavlova mulle korraliku pettumuse. Tegemist oli hästi klassikalise variandiga – beseepõhi, vahukoor ja maasikad – ja see kõik kokku maitses läägelt ja minu maitsele üsna mõttetult. Mul nimelt mingi geneetiline defekt, et magusat väga ei armasta ja kui üldse magusat söön, siis peab olema parajalt haput ja/või mõru maitset magusale õigustuseks. Sellele elu esimesel Pavloval polnud ei üht ega teist. Oli üsna lääge ja suurem osa magusroast minust sinna taldrikule jäigi. Teemat veidi arendama hakates olen leidnud variante, kuidas Pavlovale...
Kuidas kuningad langesid ehk õlu võit veini üle Tshaikovskys
Ma ei oleks kunagi arvanud, et mina, paadunud veinisõber ja veiniusu veendunud jünger, olen suuteline oma käe tõstma ning ilma välise surveta panema kirja toit-jook sobivuse juurde ristikesi õlle lahtrisse. Veinile truudust murdes. Ja toiduks ei ole mitte grillitud kanatiivad või searibid, vaid Tshaikovsky peakoka Vladislav Djatšuki valmistatud hõrgud road, kus elegantselt miksitud Vene ja Prantsuse köögi klassikuid. Pildikesi köögist. Esiplaanil valges peakokk ise. Foto: Lauri Laan Aga nii see läks ja ma olen tagantjärele tänulik nii suurepäraste roogade kui ka võrratu sommeljeetöö eest – Eesti ja Baltikumi esisommeljee Kristjan Peäske käe alt tulid joogikooslused – mis oli tõestus sellele, et hoolika...
Naadi-karulaugu quiche. Maakeeli umbrohupirukas. Natuke kohupiimastruudlit ka.
Kõik sai alguse sellest, et rohisin veidi oma ürdipeenart. Mul nimelt selline Tootsi peenra laadne maalapike, kuhu aastate jooksul olen igasugu ürte kasvama pannud ning seetõttu tunnen iga rohelise lible vastu, mis nina välja pistab, teatavat aukartust. Iial ei tea, kas on see meliss, münt, rukkola või veel keegi, kes otsustanud talveunest ärgata. Tänase päeva kokkuvõttes avastasin, et kogu ürdipeenra on vallutanud naat. Seega sai naadipiruka põhjuseks rohimine ja umbrohi sõna otseses mõttes. Muudest ürtidest olen esimesed peotäied saanud juba nii melissi kui münti – mõlemad eelmiste aastate juurtest virgunud elujõulised tegelased. Terrassil laiutavad potis aga salvei, rosmariin ja tüümian, kes...
Sel aastal sedamoodi. Lihavõtted 2011 ja martsipanine pasha
Vahel on kohe kõik paigas. Ilm on ilus ja uskumatult soe, pere on kõik koos, olla on hea ja meel on rahul. On kevadpühad või siis lihavõtted. Munadepühad. Ülestõusmispühad. Kuidas iganes sobib. Ja see nimetus polegi oluline. Oluline on see, et ootamatult kiirelt soojaks läinud ilm ning igast avausest sisse pressiv tärkamistungi täis kevad muudavad meeleolu nii ülevaks ja hinge nii rahulikuks, et neil hetkil ei oskagi midagi rohkemat soovida. Omamoodi paradoksina mõjus ka terrassil päevitamine, kui naabri aias veel lösutamas korralik ports lund. Lihavõtted ei oleks lihavõtted ilma munade värvimiseta ega ka pashata. Need traditsioonid on pärit juba minu...
Key lime pie ehk laimise kondenspiimavahuga kook śokolaadisel põhjal
Key lime pie ehk laimikook on ajatu klassika. Nagu ka sidrunikoogid, mis oma hapumagusa kooslusega on täiesti vastupandamatud. Key lime pie algne ja ameerikapärane variant on sarnane meie pere lemmikuga sidrunikoogiga, millel krooniks beseevahune kiht. Võib ka ilma beseeta. Koogi oluliseimad komponendid on värskelt pressitud laimimahl, millele assisteerib magus kondenspiim. See imelihtne laimikook sai inspiratsiooni aprillikuisest Delicious ajakirjast, kus klassikaline laimikook oli Nigella Lawsoni poolt sümpaatselt lihtsustatud. Omalt poolt lihtsustasin kogu retsepti veel veidi ja tulemuseks sai imemaitsev ja häbematult lihtne retsept. Kõige suurem vaev on koogivormi paberiga vooderdamine, muu on juba tunduvalt lihtsam 🙂 Vaja läheb: 1 pakk ehk 180 gr śokolaadiküpsiseid...