Järjekordne täiesti vastupandamatu sibulapirukas. Lihtne ja loogiline, kuid vaatamata sellele jalustniitvalt maitsev. Eriti sobib see pirukas just suvisesse aega, kui igal aiamaal vohavad rohelise sibula tihnikud. Tegelikult tuleb vaid imestada, kuivõrd vähe leiab kasutust meie köögis kõige tavalisem roheline sibul – sellest saab lisaks hapukoorega segamisele või toidule puistamisele teha imehead suppi, pirukaid täita, pannkooke küpsetada, omletti meisterdada jne jne. Selle piruka tegemisel võid kasutada nii tavalist pärmi-lehttainast või ka lehttainast, aga nobenäpud teevad ise valmis juustu-muretaigna, mis maitseb koos sibula-munatäidisega imeliselt. Taigna jaoks läheb vaja: 4 dl jahu 150 gr riivitud juustu 150 gr külma võid 1/2 tl soola 1...
Kõige parem mustikapirukas
Ma üldiselt hoian end tagasi ülivõrdes hinnangute eest toitude pealkirjades. Selle mustikapiruka parimaks tituleerimise võttis enda peale elukaaslane (kes elus mõned koogid on maitsta saanud ehk teisisõnu kelle karm saatus on sundinud teda lakkamatult minu rohkem ja vähem õnnestunud köögikatsetusi maitsma). Mulle täiesti ootamatult kõlas seda kooki maitstes tema suust hüüatus: “See on kõige parem kook!”. Ma ise taandasin siis selle kõige-kõigema hinnangu siiski vaid mustikapirukale, aga hästi maitsev tuli see kooslus välja küll. Mulle endale meeldis väga just mustika ja kaera kooslusest tekkiv maitsekombinatsioon. Koogi idee tekkis mitme idee liitmisel, paigas oli vaid see, et tahtsin kaeraküpsistest põhja ja mustikad sõbraks sättida. Vahune...
Tere pühapäeva hommikut! Sooja suvikõrvitsasaia soovite?
Vahel kohe juhtub, et inimesel läheb uni ära kell 4 hommikul (ealised iseärasused?). Esimese tunni lihtsalt vähkred, mõtted peas keerlemas. Siis hakkab väljas juba täiesti valgeks minema ja edasine küljekeeramine tundub mõttetu. Pere teised liikmed nohisevad häirimatus rahus edasi ja ühel hetkel ei karga pähe paremat mõtet kui kööki hiilida ja ülejäänud pere ärkamise ajaks soe sai valmis küpsetada. Kuna köögilaualt vaatas vastu üks eelmisel õhtul värskelt peenralt ära naksatud suvikõrvits, siis ei pidanud ka palju pead murdma, millisele küpsetisele seekord keskenduda. Suvikõrvitsai! Minu üks lemmik on ka kitsejuustu ja tüümianiga sai, seekord sai aga tehtud eriti lihtne moodus, mis annab tulemuseks tervisliku ja...
Suvikõrvitsa carpaccio. Imelihtne ja imemaitsev
Suvikõrvitsa ajastu on saabunud. Toon ise, kui oma kõrvitsamäele lähen, iga kord kaasa paar parajat jurakat. Nüüd tuleb ainult fantaasial lennata lasta, mida kogu selle suvikõrvitsaga ette võtta. Õiteilu võib ju ka nautida, kuid praktiline perenaine naksab ära isasõied (need, mis on peene varre otsas ilma pojata), paneb need pannile ja sööb lihtsalt ära. Näiteks anšoovise ja mozzarellaga täidetult. Minu üks ammune lemmik! Suvikõrvitsa vili annab aga hulganiselt võimalusi nii soolaste kui magusate toitude valmistamiseks. Täna sai jäädud siiski soolasele lainele ning tehtud suvikõrvitsa carpaccio ja suvikõrvitsasai. Suvikõrvitsasaia olen ka enne teinud ja siis tüümiani ja kitsejuustuga, nii et teadsin väga...
Kirgiisi kanalihašašlõkk
See lihtne, kuid samas üllatavate koostisosadega kanašašlõki retsept pärineb minu hea sõbranna Naša retseptivaramust. Kirgiisi päritolu kohta ei oska muud kommenteerida, kui et selle nimetuse all on see retsept käsikirjaliselt üles märgitud saanud. Peipsi ääres elava rahva seas on sel moel valmistatud šašlõkk populaarseks saanud. Naabrinaine Rita, kelle varamust on pärit suurepärane Peipsi sibulapirukas, armastab sedamoodi tehtud kana väga. Ja Rita juba head asja oskab hinnata 🙂 Tegemist on hästi geniaalse ideega – kana marineerub lahtiklopitud muna ja jahu segus ning hiljem küpsetades moodustub liha pinnale midagi paneeringu taolist, mis hoiab liha mahlad lihas sees. Kanaliha puhul tuleks eelistada nahaga...
Münt ja hernes paras paar, supina ja pestona!
Kui kusagil on hernest, siis seal peaks olema ka münti. Need kaks moodustavad täiusliku koosluse. Peaaegu täpselt aasta tagasi postitasin mündiste herneste retsepti, mis sobivad ülihästi lihakõrvaseks taldrikule erksat rohelust lisama. Samal teemal jätkates lisan tõestuseks, et mündi ja herne kooslus ei ole mitte juhuseiklus, vaid õnnelikult jätkuv kooselu, veel kaks retsepti – mündise hernepüreesupi ja herne-mündipesto crostinid mozzarella juustuga. Mündipesto on hästi meeldiv vaheldus tavapärastele suupistetele – värskele mündimaitselisele pestole lisab kaalukust mozzarella juust ja särtsu võib lisada ka hakitud tšillipipraga. Pesto valmistamiseks tuleks saumikseri või köögikombini abil kokku suristada paar-kolm korralikku peotäit värskeid herneid (mida mahlasemad, seda parem), paar oksa mündilehti, ca...
Scones ehk mustika-vaarikaskoonid valge šokolaadiga
Scones (eestikeelne vaste peaks olema skoonid, mist kõlab küll veidi omapäraselt, kuid samas ei ole ma paremat varianti ka kohanud) on küpsetis, mis pärit brittidelt, täpsemalt šotlastelt, ning mis on kellaviietee kaaslane. Väidetavalt on skoonid ehk ka Scottish Quick Bread saanud oma nime Stone of Destiny’lt (või siis ka Scone’ilt), ehk siis paigalt, kus Šoti kuningaid krooniti. Klassikalised skoonid on ümmargused kohevad saialised (kakukesed või pätsid ja veidi karaskit meenutavad lihtsad küpsetised), mille vahele määritakse moosi ja rammusat kreemi (clotted cream) vm või siis ka kolmnurksed ja rulli põhimõttel valmistatud värskete või kuivatatud puuviljadega/marjadega saiad (fruit/berry scones). Reeglina on taina sees (hapendatud) piimatoode ja tainas...
Sibulapirukas otse Peipsi äärest
Oma viimasel suurepärasel retkel Peipsi äärde tõin sõjasaagina ära ka külalislahke perenaise käsikirjalisest kokaraamatust parimaid palasid. Ääretult põnevaid retsepte leidis sealt kuhjaga ja mulle tõeliselt meeldib see Slaavi mõjutustega köök, kus osatakse suvikõrvitsast, sibulast, baklažaanist ja muust väärt kraamist lihtsaid ja vahvaid roogi valmistada. Luban, et jõudumööda hakkan neid retsepte ka blogi vahendusel jagama. Loomulikult reastab ennast esiritta Peipsiääre ehk Sibulamaa sibulapirukas – rikkalik, mahlane ja hullutavalt hästi maitsev. Jätsin ka kogused selliseks, nagu algretseptis ehk siis vajadusel ikka klaasiga, mitte detsiliitriga. Retsept on pärit Nina külast ja naabrinaise Rita käest, kes oskab väga-väga hästi süüa teha. Lisaks sellele kasvatab veel erakordselt...
Maaplika linnakübaraga ehk mustikased pisipirukad valge šokolaadiga rukkipõhjal
See paralleel maatüdrukust uhke linnakübaraga tekkis üsna iseenesest, kui mustikapiruka iseloomu üritasin kirjeldada. Proovisin kokku panna kolm kooslust, mida paaridena toimivad ajatu klassikana. Rukkijahu maitse ja mustikas tekitavad mõnusalt rustikaalse koosluse – rukkivaht mustikatega on üks mu lemmikuid juba lapsepõlvest. Samas sobib mustikatega ülihästi ka valge šokolaad – ega asjata ei ole üks müüdumaid šokolaade Kalevi valge šokolaad mustikatega (mis, tuleb küll tunnistada, ei kuulu minu lemmikute hulka ehk eelistan soovi korral naturaalset valget šokolaadi ja värskeid mustikaid). Maatüdrukule sobis linnakübar ehk valge šokolaad imehästi. Katsetasin veel erinevaid mooduseid šokolaadi lisamiseks – puistasin mustikate peale hakituna enne ahju panemist, segasin mustikate sisse riivituna ja...
Minu Peipsiäär
Raamatusarjaliku pealkirja meie Peipsiääre käigule tingis tõsiasi, et Mari-Liisilt ilmus just äsja pikk ja sisukas ülevaade Sibulatee vaatamisväärsusest ja kogu sellest kandist üldisemalt. Käsi südamel, me tõesti ei lepi teiste blogarditega kokku, et samal ajal ühest teemast kirjutame, aga mingi müstiline blogardite ühine alateadvus on meie meeled hõivanud ja enam ei viitsi ei üllatuda, rõõmustada ega vihastada üheaegsete samasisuliste teemade blogidesse ilmumise peale. Ohkad lihtsalt elutargalt ja leppinult 🙂 Tegelikult on see tore, et kusagil on olemas mõttekaaslased ja hingesugulased, kes mingil seletamatul põhjusel samal hetkel samale teemale keskenduvad. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Sibulamaa sibulad kasvavad mis mühiseb...
Mahlane kirsikook kodujuustukattega
Suvi on oma küllusesalved avanud ja käes on marjaaeg. Koogiküpsetajatele üks tänuväärne aeg, sest marja- ja puuviljakoogid on vähemalt minu jaoks ühed inspireerivaimad. Suurepärane maitse ja värskus tuleb marjadest, koogimeistril jääb üle vaid veidi omapoolset lihvi anda. Kirss oma ilusa sügavpunase värvi, mahlaka ihu ja mõnusa happesusega on kui loodud kooke kroonima. Kirsi puhul on ainuke oht see, et koogitäidis jääb liiga vedel, kuna kirss on hästi mahlakas vili, mis kuumutades palju vedelikku välja annab. Kookide läbivettimist aitab vältida kirsside tärklisega segamine: poole kilo kirsside kohta võib arvestada umbes 1spl tärklisega, mis tuleks lihtsalt kirsitäidisele juurde segada enne küpsetamist (koos suhkruga). See kodujuustuga kirsikook...
Aprikoosikook peidetud martsipani ja tibakese tüümianiga
Aprikoosi-, virsiku-, ploomi- ja teiste luuviljaliste koogid on minu jaoks kindlasti ühed lemmikud. Hästi head mahlased viljad, kus piisavalt ka hapusust sobivad ideaalselt üheks lihtsaks ja suviseks koogiks. Kindlasti võib teha ka vana head kohupiima või ricotta virsikikooki, mis on ajatu klassika, kuid väga mõnusa vahelduse saab pakkuda ka lihtsalt õhukesele krõbedale tainapõhjale paigutatud viljadega, kus siis maitseks kas pähkleid, maitseürte (näiteks münti või tüümiani), kaneeli, mett, vaniljesuhkrut, haput moosi, martsipani või mida iganes. Fantaasiaga ei tasu koonerdada. Minu selle hooaja esimene aprikoosikook sündis üsna spontaanselt. Turult tõin ära hästi huvitava aprkoosisordi – värvilt pigem virsik ehk heledam, kui tavapärane aprikoos. Maitselt...