Metsamarjade aeg on käes ja nüüd saavad kõik koogid ja magusroad kaunistatud mustade, siniste või ka punaste täppidega. Meie metsamarjad on lihtsalt nii super toiduaineid, et nüüd tasuks neid süüa niipalju kui võimalik ning talveks ka sügavkülma pista või erineval moel hoidistada. Üks meie metsade superstaare on kindlasti mustikas. See armas sinkjasmust mari on minu lemmikuks lapsest saati olnud. Kui saabub mustikahooaeg, siis on ikka küüned lillaka raamistusega ja naeratus tihti sama varjundit kandev. Mustika imetabasest väest võiks aga suurteoseid kirjutada. Seega tasub seda marja kombineerida erinevatesse toitudesse. Näiteks toortatrajahust küpsistest valmistatud põhjale kodujuustu-valge šokolaadi kooslusesse. Kakaoga tatraküpsised, soolakas kodujuust,...
Kodutehtud Nutella ehk šokolaadiga sarapuupähklikreem
Tean väheseid, kes suudaksid vastu panna kreemisele ja šokolaadisele sarapuupähklikreemile, mille koondnimetuseks on muutunud Nutella. Selle hõrgu kreemi autoriks võib pidada sarapuupähklite poolt rikkas Itaalia Alba maakonnas tegutsenud Pietro Ferrerot, kes aastal 1951, segades seni plokkidena müüdud sarapuupähklivõide kreemjaks ja määritavaks versiooniks. Tema poeg tabas ära selle maitsekoosluse universaalse iseloomu, mõtles sellele välja nime Nutella ja hakkas seda alates aastast 1964 ka väljaspool Itaaliat müüma. Edukalt. Väga edukalt, nagu nüüdseks nentida võime. Kui nimetada Nutellat, siis vaevalt peab kellelegi seletama, millest jutt on. Paraku on masstootmine oma töö teinud ja õigest, sarapuupähklil ja kakaol põhinevast kreemist on nüüdseks suhteliselt vähe...
Naturaalselt kääritatud toortatraleib
Toortatar on juba mõnda aega meie poodides võidukäiku teinud ja, tänu taevale, järjest rohkem hakanud asendama seda tumedat röstitud tatrakruupi, mis nõukaaja pärandina meil vahepeal tatramonopoli enda kätte haaras. Kodumaine mahetoodetud toortatar on hoopis teine tera nii otses kui kaudses mõttes. Kusjuures tean päris mitut inimest, kes oma tatrapõlguse on minetanud peale toortatraga tutvumist. Kas aga teadsid, et tatratangu peetakse lausa tangude kuningannaks ning tatar oma toiteomadustelt võib asendada lihatooteid. Tatar on B-grupi vitamiinide, asendamatute aminohapete ja mikroelementide sisalduse poolest esimesel kohal võrreldes teiste kõrrelistega. Seega tasuks tatart oma toidulaual aukohal hoida ja tatratoite oma menüüsse julgelt võtta. Ma ise...
Krõbedal põhjal kohupiima-mustikakoogid
Metsad on mustikatäpilise mustri saanud ja see tähendab ainult üht – mustikakookide ja -jookide hooaeg on alanud. Mustikakissell on meil juba mitu korda menüüs olnud, tumeda maitseküllase kisselli keskele sätitud koheva kohupiimakreemiga. No küll on võrratu see kooslus! Parajalt nostalgiline ka. Just sellest samast aegumatuste maitsekooslusest kantuna jäi mulle üle-eelmise suve kaasaegse Eesti toidu otsimise projektist meelde üks mustika-kohupiimakook või siis galette pisut peenema nimega kujust tulenevalt nimetades, kus seesama aegumatu ja täiuslikult toimiv maitsekooslus kokku saab. Olin nimelt haaratud selle projektiga nii parima toidu valimisse kui ka pildistamisse ning projekti tulemuseks oli selline vahva “Tänapäevane Eesti köök” raamat, kust...
Suvise marjahooaja maius – marjajäätised
Kesksuvi tähendab seda, et suvemarjad on valmis. Ja mitte ainult valmis, vaid minu maakodus olev vaarikaväli on sel aastal lausa hullunud. Vaarikad kasvavad kohati lausa viinamarjakobaraid meenutavate kogumitena ja taaskord oli vaarikate valmimine ajastatud kuumalainega samale ajale. See tähendab aga seda, et selleks ajaks võid unustada kõik muud plaanid ja tööd ning korjad iga päev jälle uued kausitäied vaarikaid. Sest kui nad kord otsast valmima hakkavad, siis küpsevad nad järjest ja kuumal ajal vajavad lausa igapäevast korjamist. Kui mõni päev vahele jäi, siis või juba põõsaste all maas punasekirjut vaipa märgata. Minusugusele parandamatule korilasele on see muidugi valus vaatepilt, seega...
Kanakintsud küüslauguses ketšupi-soja marinaadis
Ahjus küpsetatud kana on üks neid toite, mida minu lapsed ikka aeg-ajalt tellivad. Aja jooksul on välja kujunenud mitu mugavusretsepti, mille puhul on kõigi sööjate heakskiit kindel ja mille valmistamine on nii lihtne ja mugav, et valmistad selle möödaminnes teiste tööde kõrvalt. Üheks selliseks alati toimivaks toiduks on ketšupimarinaadis kanakintsud, millele maitset lisamas veel küüslauk, sojakaste ja laimimahl. Seega on tegemist pisut aasiapärane maitsekooslus, kus magus ja hapu mõnusas tasakaalus kanale maitselisa andmas. Ketšupi puhul võib samuti maitsetega mängida. Siin koosluses kasutasin Maggi Original ketšupit, kes aga tahab särtsakamat ja pisut teravat tulemust, see võib katsetada Maggi Hot või kes...
Õhuline-vahuline küpsetamata jogurtikook marjakattega
Suvine marjaaeg lausa küsib marjakookide järele ja kindlasti on lemmikuks need koogid, mis valmivad kiirelt ja ilma suurema vaevata. Soovitavalt ka ilma ahjuta. See küpsetamata jogurtikook vastab kõikidele neile nõuetele, siia saab ära kasutada paraja portsu suvemagusaid marju ning üllatajaks on selle koogi puhul vahekihi sisse peidetud vahukommid, mis muudavad koogi õhuliseks-vahuliseks. Koogi läikivat tarretatud pealiskihti on hea lihtne valmistada tänu DanSukkeri tarretisesuhkrule, mis tuleb vaid veega segada, keemiseni kuumutada, pisut jahutada ja siis marjadele kallata. Marjahooajal asendamatu! Selleaastane suvi on sooja mõõdukalt jaganud. Kui päeval on päikest, siis jagub ka mõnusalt suvesooja, kuid valdavalt on õhtud ikka pisut jahedaks...
Mannavaht punase sõstra ja kaeramannaga
Mannavaht on ajatu klassik ja nii laste kui ka täiskasvanute suur lemmik. Eriti nüüd, kui värsked marjad kõik põõsastel valminud ja lausa küsivad vahulise magustoidu järele. Tavapärase nisumanna asemel võib kasutada aga kaeramannat, mis aitab magusroa palju tervisesõbralikumaks muuta. Kaeramanna sobib siia kooslusesse suurepäraselt ja asendab klassikalist nisumannat veatult. Sellist vahtu sobib teha samamoodi ka mustade sõstardega, mustikatega või ka vaarikatega. Mannavaht kaeramanna ja punaste sõstardega Kogus: 4-le 300-400 g punaseid sõstraid 1 l vett 2 dl kaeramannat 1 dl DanSukkeri rafineerimata roosuhkrut 2 tl DanSukkeri vanillisuhkrut Tõsta potti punased sõstrad ja vesi. Lase keema tõusta ja keeda siis mõned...
Suvesalat kinoa, ahjutomatite, kiirmarineeritud suvikõrvitsa ja kikerhernestega
Suvikõrvitsahooaeg on käes ja kuigi igal aastal luban, et hoian end tagasi ja järgmisel aastal nii palju taimi kasvama ei pane, on ühel hetkel ikkagi uputus. Päevakorda tõuseb taas teema 100 rooga suvikõrvitsast ja no tegelikult ei ole mul selle vastu midagi. Noorelt ära korjatud värsked krõmpsud mahlased suvikõrvitsad on hoopis teine teema kui talv läbi poodides müüdavad pisut tuima olemisega ja ei-tea-millal ära korjatud viljad või siis sügiseti sugulaste-sõpradele tassitavad ülekasvanud ja puitunud olemisega paarikilosed suvikõrvitsad. Parim nipp suvikõrvitsauputuse lahendamiseks on neid vilju hästi pisikesena ära korjata. Siia salatisse saab ära kasutada kaks noort krõmpsu suvikõrvitsat. Võimalusel võiks üks...
Rohelise tee granita mee ja laimiga
Selleaastane suvi ei ole meid just liigse soojaga hellitanud, kuigi samas on mõnusaid suviseid päikesest pungil hetki olnud täitsa parasjagu. Ja kui võrrelda veidi jahedat suve või siis kõrvetavat kuumalainet, mis paljudes paikades on inimesi kimbutanud, siis on tegelikult kõik ju suurepärane. Suvi ja jäätis käivad kokku. See on ilmselge. Ja kui kõik selleaastased uudisjäätised ära proovitud ning oma vanu lemmikuid ka piisavalt söödud, siis võib proovida värskendavat rohelise tee granitat, kus võtmerollis Liptoni roheline tee nõgese ja greibiga ning millele omalt poolt magusust lisamas mesi ja särtsakust erkroheline laim. Selline jahutav ja karge magustoit on igati mõnus alternatiiv tavalisele...
Külmsupp röstitud virsikute, värske kurgi ja kitsejuustuga
Suvi liigub vaikselt keskpaiga poole ja kuigi viimastel päevadel suvesoojaga just priisata ei ole, on käes siiski suvetoitude kuldaeg. Värsked salatid, noored kartulid külma kastmega, jahutavad külmad supid ja kõik see, mis vältimatult suvega kaasneb. Külmsupp on midagi sellist, mille peale alates septembrikuust kohe üldse ei tule. Samas on see suvel üheks mõnusaks valikuks, kui vaja midagi kerget ja maitsvat lauale sättida või külalistele pakkuda. Vahelduseks klassikalistele okroškadele, gazpachodele ja holodnikutele võib aga teha üht imemaitsvat külmsuppi, kus saavad kokku rösititud või grillitud virsikud ja paprika ja värske kurk. Maitsesügavust aitavad lisada aga aprikoosid ja viimistluseks peale sätitud kitsejuust. Hästi...
Vale “frikadellisupp” ehk köögiviljasupp veganpallidega. Pisut pikemalt ka sellest, miks võiks rohkem taimset toitu süüa
Ma olen küll jätkuvalt kõigesööja, kuid tegelikkuses juhtub sageli nii, et kui õhtul oma päevase menüü üle vaatan, on see valdavalt taimne. Ma tõesti armastan väga kogu seda taimset toidumaailma oma värvikirevuses ja maitsete külluses, eriti praegu, suvisel ajal, kui kõik viljad on nii mahlased ja magusad. Samas, kui vaadata üldisemaid toitumise ja rahva tervise andmeid, on köögiviljade söömine suureks probleemiks. Õigemini siis köögiviljade mittesöömine. Terviseameti andmetel sööb keskmiselt Eesti inimene 2 korda rohkem liha ja 2 korda vähem köögivilju, kui peaks. Ja nii me korrigeerimegi iga kord, kui laste ülekaalulisust ja ka rasvumist mõõdame, kõiki näitajad ülespoole. Arenenud riikide...