On õunaaeg. Maal olles on taustaheliks puu otsast potsatavate õunte kukkumise heli. Ja meie maakodu vana õunaaed on sellel sügisel justkui teisele noorusele ärganud. Need puud, mis viimastel aastate on küll usinalt õitsenud ja siis ainut tüütuid õunapunne kandnud, mis enne küpsemist on puult pudenenud, on ootamatult heldeks muutunud. Kas on selle põhjuseks õunaaias maha...
Õunapomm on üks tõeliselt äge küpsetis, mis kindlasti meenub paljudele lapsepõlve harraste mälestuste seast. Iseenesest idee ju lihtsamast lihtsam – krõbeda tainakooriku sisse peidetud terve õun, mille sisse omakorda peidetud veidi rosinaid, kaneeli, suhkrut ja muud meelepärast. Lihtne küll, kuid samas täiesti vastupandamatu oma maitsekoosluses. Sügishooaega sobivad pontsakad õunapommid ideaalselt. Paraja suurusega õuntest saab sellised...
See vastupandamatu sügisene õunalõhn on nüüd ilmeksimatult kohal. Meie maakodu aeda on ta laotunud katkematu lõhnavaibana ning ka linnas ringi jalutades tunned aeg-ajalt seda sügisaia tuttavlikku aroomi. Vahel ei suuda pilguga ainult tabada ühtegi õunapuud, mille küpsete viljade lõhna tuul sulle ninna kannab. Need supermarketi punapõsksed ja mahlast pakatavad aasta läbi ühetaolised viljad jäävad selgelt...
Vaatamata heitlikele ilmadele (täna näiteks näitaks kraadiklaas 9 kraadi, aga tajutav temperatuur oli tänu tugevale tuulele….4 kraadi. Brrrrr!!! Juunis?! Masendav!), on loodus siiski kõige kiuste rohelise rüü endale üll tõmmanud ja jõudumööda õitsevad nii kirsid, toomingad, õunapuud ja metsalilled. Võib vist kokkuvõtvalt ja positiivses võtmes nentida, et vähemalt on valge ja vähemalt ei saja lund....
Käes on kolmapäev ja nädala selgroog saab tänasega murtud. Ees on veebruarikuu esimene nädalavahetus ja kindlasti tähendab see paljudele veidi korralikumaid ja pühendumist nõudvaid toidukordi, kus pere koguneb laua ümber ning lõuna- või õhtusöök laotub ootamatult mitme tunni peale. Et laua katmine oleks veidi lihtsam, tasuks läbi astuda Tallinna kaubamaja Toidumaailmast, kus eeloleval nädalavahetusel on...
Mõnusalt lihtne magusroog ja alternatiiv õunakoogile. Selle magusroa puhul tuleb esmalt pannil valmis teha karamellised õunad-pohlad, mis saavad lõppviimistluse mandlipurusest kattest. Hea kiire valmistada ja soovi korral saab seda magusrooga teha nii väikestesse vormidesse või ka suuremasse vormi, kust saab siis igaüks endale parajaid portse tõsta. Juurde võib soovi korral pakkuda veel vanillikastet või vanillijäätist....
Kompotist on saanud nüüdseks ajaks juba kaduv kunst. Kui kunagi oli igal hoidisteriiulil alati ka nurgake kompoti tarbeks, siis nüüdseks on kodutehtud kompott parajaks harulduseks saamas. Asemele on trüginud sügavkülmakirstud, mis oma aplasse ja põhjatusse kõhtu kõik suvised marjad ja viljad neelavad. Vahel, kui kusagil kompotti pakutakse, vangutad aga nukralt pead, sest isegi kui nostalgia...
Ei tea, kas igal pool ja kõigil, aga sel aastal kipub ploomi- või õunauputus olema pigem reegel kui erand. Meie noor ploomipuu andis sel aastal oma uhked esimesed viis ploomi, samas naabrite juures kipub ploomipuu sarnanema suurenduse alla sattunud viinamarjapõõsaga. Oksad on tihedalt-tihedalt peatselt valmivaid ploome täis ja tõenäoliselt tuleb sel aastal palju-palju ploome sisse...
Salatisõprade jaoks on praegune aeg ikka veel paras ikaldus. Ma ei pea siin silmas seda, et meie poodides varustatus kuidagi nigel oleks. Pigem vastupidi. Värsket kraami jagub aastaringselt, aga samas on sügis-talv-kevad ikkagi see periood, kus tuleb läbi ajada poes pakutavaga ja maja ümber korjatud kraamist valmistatud fantaasiasalatid peavad jälle uut suve ootama. Õnneks on...
See koogiretsept kuulub minu retseptiregistrisse vähemalt 15 aastat. Tõenäoliselt isegi kauem. Esimste laste vanuse järgi suudan lihtsalt taastada mingid mälupildid, kus figureeris ka see kook ja nii see ajalugu juba kahekohalistesse numbritesse ulatubki. Algselt leidsin retsepti tikrikoogi nimetuse alt ja allikat tõesti enam ei mäleta. Oli see mõni kokaraamat või ajakirjasabasse kirja pandud retsept…no ei...
Ei ole midagi teha. Ajad muutuvad ja meie koos ajaga. Veel mõni aeg tagasi koosnes üks kook reeglina ikka tavalisest valgest jahust ja valgest suhkrust. Nüüd hakkavad sellised valgete koostisosadega (kui see just parasjagu ei ole kookosjahu) küpsetised juba vaikselt vähemusse jääma. Eks suunad ja trendid muutuvad ja tegelikult on ju kõigel sellel ka oma...
Hakkan ennast juba kordama, aga taaskord pean alustama sellest, et minu eriline poolehoid kuulub uute ja põnevate roogade kõrval alati ka ajaproovile vastu pidanud lollikindlatele retseptidele. Tavaliselt on need retseptid mõnusalt optimeeritud – ei mingit liigset mässamist ega salajasi koostisained, Sega kokku ja küpseta valmis. Ja toimib! Nii ka see retsept, mille poetas minu retseptivaramusse...